Kohaliku omavalitsuse valimised

Obrokimees Andres Kõiv saab IRL jõuga Võru maavanemaks

Virgo Kruve — Sat, 29 May 2010 08:21:08 +0000

Valitsus surub läbi järjekordset erakondlast maavanemaks.

Regionaalminister Siim Kiisler esitles tänasel omavalitsuste liidu üldkoosolekul Võru ettevõtjat IRL-i kuuluvat Andres Kõivu.
Kõiv esines lühikese enesetutvustusega, misjärel koosoleku juht Tiit Tõnts andis saalile sõna küsimusteks. Ainus küsimus kõlas: «Kas olete Kristjan Võrnolt nõutud 5000-kroonise obroki juba kätte saanud?» Segasevõitu vastusest võis aru saada, et küsimus on IRL aukohtu otsustada. Rohkem küsimusi maavanema kandidaadile polnud.
Salajasel hääletusel toetas Andres Kõivu maavanemaks saamist 9, vastu oli 27 kohalviibijat.

http://www.tartupostimees.ee/?id=268952

Edasi otsustab küsimust vabariigi valitsus aga seal on ka eelnevalte kordadel jäetud omavalitsuste arvamus arvestamata ning ülekaalukate vastuhäälte kiuste ikkagi valitsusliidu erakondlane ametisse kinnitatud.

Marti Kuusik on poliitiline spam sinu firma postkastis

Virgo Kruve — Sat, 17 Apr 2010 11:34:31 +0000

Meenutus oktoobri kohalikele valimistele. Endine hansapankur Marti Kuusik kasutas letterfly.eu vahendusteenust, mis on spetsialiseerunud firmade üldaadresside spämmimisele.

v
Received: from www.letterfly.eu (np-43-166.netpoint.ee [194.204.43.166])
by smtp1.letterfly.eu (Postfix) with ESMTP id 74D12F8231
for <

——– Original Message ——–

Subject:	Marti Kuusiku videopöördumine Rakvere valijale
Date:	Thu, 8 Oct 2009 16:08:08 +0300
From:	Marti Kuusik
Reply-To:	mkuusik@gmail.com
To:

Hea Rakvere kodanik!

Kohalikel valimistel saad reaalselt mõjutada linnas toimuvat. Minu ettepanek on tõmmata koomale linna juhtimiskulusid, kaotades linnajuhtide autopargi ülalpidamise kodaniku arvel ning muutes volikogu esimehe ametikoha ühiskondlikuks auametiks. Nende sammudega säästaksime vähemalt miljoni aastas.

Vabanev raha oleks õiglane kasutada laiema ringi huvides, näiteks hakates tegema reaalseid samme selleks, et Rakverest saaks jalgrattalinn, sama mõnus, turvaline ja sõbralik linnaratturite jaoks nagu Kopenhaagen või Amsterdam.
Kandideerin SDE nimekirjas, mitteparteilasena. Tutvu seisukohtadega videopöördumist vaadates ja kodulehelt ning kui tunned, et asi puudutab, tule anna oma toetus valimistel!

Keegi pole seni neid küsimusi volikogus eriti üles tõstnud, anna mulle mandaat seda teha!
Vaata videopöördumist siit või klikates pildil:

Vaata intervjuud Inno ja Irja kohvikule siit või klikates pildil:

Kodulehe aadress on www.rakvereratas.webs.com

Valimispäev on 18. oktoobril.
E-hääletada saab www.valimised.ee aadressil ööpäevaringselt kuni 14. oktoobri kella 20.00-ni. Valimispäeval, 18. oktoobril, elektrooniliselt hääletada ei saa. Valimisjaoskonnas saab eelhääletada 12. kuni 14.10.

Minuga võid alati ka otse ühendust võtta ja oma mõtetest rääkida. Tule ka kohtumisele 10. ja 17. oktoobril Keskväljakule kell 11 kuni 13.

Lugupidamise ja sügiseste tervitustega

Marti Kuusik, NR. 135
tel 5153162
mkuusik@gmail.com

Kui Te ei soovi edaspidi meie pakkumisi, siis vajuta enda aadressi eemaldamiseks

MARTI KUUSIK sai 95 häält(oli varem tööl Hansapanga kohaliku kontori juhina) ja asendusliikmena koha Rakvere linna volikogus.

marti kuusik spam

Spam kirja saatmiseks kasutas letterfly.eu teenust.

Reformierakonna liikmed said möödunud aastal suurima omavalitsuse tasusid

Virgo Kruve — Sat, 17 Apr 2010 10:36:49 +0000

Mitu päeva järjest on teatatud Emajõe taseme tõusust ja üleujutuse majade lähedusse jõudmisest. See on kaval taktika teha uudis 1 cm vee tõusust ja vaikida maha reformikate Kruuse ja Hansoni hiigelpalgad. Need on konkurentsitult suuremad kui teistes omavalitsustes.

Tartu maksis möödunud aastal palka järgnevat:

783 220,60 Reformierakonna abilinnapea Margus Hanson, linnas on 98 454 elanikku, seega 7,95 krooni iga tartlase kohta. (see peaks olema omavalitsuse palgarekord 2009. aastal)

757 989,45 Rahvaliidu abilinnapea Karin Jaanson, 7,69 krooni iga tartlase kohta.

701 205,60 Reformierakonna abilinnapea Jüri Sasi, 7,12 krooni iga tartlase kohta.

660 877,70 Reformierakonna linnapea Urmas Kruuse, 6,71 krooni iga tartlase kohta.

648 549,65 Keskerakonna abilinnapea Vladimir Šokman, 6,58 krooni iga tartlase kohta.

612 658,80 Reformierakond abilinnapea Väino Kull (kuni 5.11.2009), 6,22 krooni iga tartlase kohta.

Nagu sellest ülevaatest võis näha, siis Reformierakonna abilinnapeade palgakulu on suurem kui keskerakondlasel või rahvaliitlasel ja seejuures kriminaalkorras ametialase lohakuse eest karistatud (riigisaladusega dokumentide kaotamine) Margus Hanson, hüüdnimega Uh-huu (hüüdis sedasi NATO hävitaja õhu sissetõmbe düüsi) teenib 122 342,9 krooni rohkem kui linnapea. Loe lisaks 2006. Postimees: Margus Hanson jäi riigisaladuse kaotamises süüdi. Trahviks pidi ta maksma 97 500 krooni ja loobuma Riigikogu liikme kohast. Ilmselt see seletaks, miks tema kambakraatlikud sõbrad tekitasidki olukorra, kus abilinnapea positsioonil saad rohkem palka kui linnapea.

Ujutus on Tartu suurim tühi uudis

Vaatame sellest pressiteadete tegemist Tartu linnavalitsuse poolt. Pöörake tähelepanu sentimeetrites toodud vee tõusule.

Emajõgi jätkab tõusmist 15. aprill 2010 kell 11:09
Emajõgi on taas sentimeetri jagu kerkinud ja hakkab üle ujutama Supilinna kaldakindlustust.

Tartu jätkab võitlust üleujutusega 14. aprill 2010 kell 11:31
Tänaseks on Emajõe vesi taas 2,5 sentimeetri võrra kerkinud. Linna, päästekeskuse ja kaitseliidu ühine tegutsemine on hoidnud üleujutusaladel olukorra stabiilse.

Emajõgi jätkab tõusu 13. aprill 2010 kell 12:02
Täna hommikuks oli Emajõe veetase taas kahe sentimeetri võrra tõusnud ja ulatub nüüd 3,26 meetrit üle Tartu nullpunkti.

Emajõe veetaseme tõus jätkus 11. aprill 2010 kell 11:50
Emajõe veetase tõusis ööpäevaga taas 6 sentimeetri võrra. Linnavalitsus koos päästekeskusega tegeleb liigvee tekitatud probleemidega.

Emajõe veetõus hakkab raugema 10. aprill 2010 kell 12:20
Täna hommikuse seisuga oli Emajõe veetase tõusnud 4 sentimeetri võrra ulatudes 3,17 meetrini üle Tartu nullpunkti.

Tartu linn on valmis Emajõe veetaseme edasiseks tõusuks 9. aprill 2010 kell 12:26
Täna kogunes linna kriisikomisjon, et arutada Tartu linna ja erinevate ametkondade valmisolekut Emajõe veetaseme edasiseks tõusuks. Kui varem tõusis see 10 cm ööpäevas, siis tänaseks oli tõus poole väiksem – 5 cm, mis on ehk märk tõusu raugemisest. Lisainfo: linnapea Urmas Kruuse, tel 5627 9860; linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, tel 736 1125,

Tartu linn valmistub Emajõe veetaseme edasiseks tõusuks 8. aprill 2010 kell 16:38
Täna hommikuse seisuga oli Emajõe veetase tõusnud 3,08 meetrit üle Tartu nullpunkti, mis on viimase 50 aasta kõrgemaid

Emajõe veetase on tõusmas 6. aprill 2010 kell 12:13
Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul on tänane Emajõe veeseis 2.90 meetrit.

Kõik need eelnevad olid Tartu linnavalitsuse pressiteated. Ühtegi vee teemalist ei jäänud välja. Seega võib öelda, et teemaks sai see 6. aprillil kui oli juba 2,90 meetril. Kui oli jõutud 3,17 meetrini, siis teatati tõusu raugemisest ja vaid 4 sentimeetrisest tõusust. Ometigi loeti selle järel 11. aprillil veel otsa 6 sentimeetrit, nädalavahetusel vee taset ei mõõdetud ja 13. aprillil oli see jõudnud 3,26 meetrini, seejärel 14. aprillil lisandus 2,5 sentimeetrit ja 15. aprillil veel 1 sentimeeter.

Kas ainult minule jääb selle eelneva põhjal mulje, et pressiteateid tehakse lihtsalt mingi masina poolt, sest mõistusega inimene ju ei kirjuta igal ennelõunal ligilähedaselt samal ajal, et näe veel tõusis 2 sentimeetrit ning jätab ütlemata, et see on mingi 0,61 protsendine muutus? Ometigi leian nende teadete juurest nime Helle Tolmoff ja ilmselt on siiski tegemist palgatud inimese ja mitte tsüklisse jooksnud rauaga.

Teine ja hoopis usutavam selgitus võib olla aga selline, et Reformierakond raporteerib oma linna elanikele, et nad siiski teevad midagi. Vähemalt on nad oma suuri palku väärt. Vaatasin just, et ükski teine omavalitsuse juht ei saanud möödunud aastal rohkem palka kui Margus Hanson. Seejuures sai linnapea Urmas Kruuse vaid mingi 7 tuhat krooni vähem kui Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Võrrelge linnade suurusi, seal on nelja kordne vahe!

Reformierakonna Tartu abilinnapea Margus Hanson teenis 122 342 krooni rohkem kui linnapea Urmas Kruuse

Virgo Kruve — Thu, 15 Apr 2010 14:22:33 +0000

Järgnevalt ülevaade Reformierakonna juhitud Tartu linna kõrgemate ametnike palkadest 2009. aastal.

783 220,60 Reformierakonna abilinnapea Margus Hanson, linnas on 98 454 elanikku, seega 7,95 krooni iga tartlase kohta.
757 989,45 Rahvaliidu abilinnapea Karin Jaanson, 7,69 krooni iga tartlase kohta.
701 205,60 Reformierakonna abilinnapea Jüri Sasi, 7,12 krooni iga tartlase kohta.
660 877,70 Reformierakonna linnapea Urmas Kruuse, 6,71 krooni iga tartlase kohta.
648 549,65 Keskerakonna abilinnapea Vladimir Šokman, 6,58 krooni iga tartlase kohta.
612 658,80 Reformierakond abilinnapea Väino Kull (kuni 5.11.2009), 6,22 krooni iga tartlase kohta.

Rahvaliit ja Eestimaa Rohelised peavad Riigikokku saama muidu nad hääbuvad

Virgo Kruve — Thu, 15 Apr 2010 11:40:14 +0000

11 kuud enne valimisi on alanud paaniline parteide vaheline sagimine. Eesti kristlikud demokraadid ühinevad mingi teise erakonnaga. Rahvaliit ja SDE allkirjastasid ühiste kavatsuste paberi, et jõuda erakondade ühinemiseni. Eile tuli teade Eestimaa Roheliste viimase üldkoosoleku õigustühiseks kuulutamisest. Rahvaliit ja Rohelised on sisemiselt lõhki kistud, nende sisikond voolab välja ajakirjanike rõõmuhõisete saatel ja raipesööjad teistest parteidest valmistuvad korjuste tükikesi alla kugistama.

Eile õhtul esitles ETV Aktuaalne Kaamera Rahvaliidu poliitikute seast nende arvamusi, kes on vastu Karel Rüütli ja tema pooldajate suunale, mille eesmärgiks tundub olevat erakonna liitmine Sotsiaaldemokraatidega. Varem on Rahvaliit olnud konservatiivne erakond (“kaitse eesti krooni”) ja ilmselt see on järjekordne vaatus parempoolsete erakondade “jaga ja valitse” poliitikas. Selle eesmärgiks on vasakule kaldunud ja möödunud kevadel valitsuse reetnud SDE karistamine. Kui soovite, siis ka nende mürgitamine Rahvaliidu liikmetega. Ilmselt Keskerakond on nende seast mõistlikumad juba ära värvanud ja Karel Rüütli etendab käesoleval suvel 5 aasta tagust Keskerakonna kongressi ja sealset Jaan Kundla rolli. Nimelt 2005. toimus Keskerakonna kongress, kus Pensionäride ja perede erakond liitus Keskerakonnaga ja selle tookordne esimees Jaan Kundla andis sümboolselt üle paki üle tulijate allkirjadega. Kordan oma varem kirjutatut:

Osalesin tookord selle sündmuse juures delegaadina. Nägin, kuidas Kundla andis Rakvere Spordihallis pidulikult üle üsna paksu pataka liitumisavaldusi oma erakonna inimestelt, et need kantaks Keskerakonna ridadesse. Mäletan oma mõtet selle juures, et “nii näebki välja reeturlik juht,” kes müüs maha oma mõttekaaslased. Järnes Kadri Musta poolt liitumislepingu ette lugemine ja sealt jäi mulle meelde vaid 2 olulist asja. Esiteks olid kõik tingimused juba kokku lepitud ja kongressil jäi üle vaid see tagantjärgi kinnitada. See poleks väga erakordne ja sellega võiks ka leppida. Küll aga hakkas mulle vastu taoline punkt, mille järgi pensionäride erakonna esimees pidi saama Riigikogu valimiste nimekirjas koha esimese 15-ne hulgas. Jah, ma tean, et juudas oli jünger number 12 aga tunne oli täpselt samasugune. Need kaks asjaolu: liitumiskõneluste toimumine tagatubades ja Kundlale Riigikogu koha garanteerimine olidki need asjaolud, mis sundisid mind oma otsust langetama.

Hääletamine oli traditsiooniline ehk Enn Eesmaa pani hääletusele lepingu ja palus poolt olijatel sellest sedeli tõstmisega märku anda. Valimiskomisjonil oli üsna pikalt tööd, sest poolthäälte käsi oli kõik pingiread täis. Kui sellega oli valmis saadud, siis küsis Eesmaa rohkem moe pärast, et kas on vastu olijaid. Nüüd oli minu kord kätt tõsta. Heimar Lenk, vana korrespondent, tabas hetke ajaloolisuse muidugi ära ja klõpsis sellest hea hulga fotosid. Ma pole neid kahjuks tagantjärgi näinud ega veel vähem endale saanud. Kuid järgnev oli väga imelik. Nimelt ma olin 100 % kindel, et olin ainus vastu hääletaja, kuid ometigi ei saanud Tarmo Lausingu juhitud häälte lugemise komisjon tulemuse fikseerimisega esimesel korral hakkama ja palus liitumise vastu olijatel uuest käsi püsti tõsta. Ma olen käinud umbes tosinal Keskerakonna üritusel aga kunagi varem ei ole ma näinud, et hääletamist lastakse korrata, eriti veel olukorras kui visuaalselt on neid teise valikuga võrreldes erakordselt väha.

Nii pidigi Enn Eesmaa kordama, et kes on Pensionäride ja Perede erakonna ning Keskerakonna liitumise lepingule vastu, andku sellest uuesti märku käe tõstmisega. Teisel katsel said häälte lugejad tööga hakkama ja protokollist oli hiljem lugeda, et vastu hääletas 2 inimest. Ma olen 100 % kindel, et minu isikut kahekordistati, sest ilmselt oleks suhtarv 582 poolt ja 1 vastu tundunud imelikuna. Nii teatabki 21. augusti Ärileht, et Keskerakonna kongressil hääletas ühinemislepingu kinnitamise poolt 582 osalejat, 2 oli vastu ja 1 erapooletu.

Allikas: KOV.ee artikkel Jaan Kundla imbus kavalusega Keskerakonda

Me kõik teame, et Jaan Kundla osutus Riigikogus keskfraktsiooni nõrgimaks lüliks ja langes selle tõttu ka ajakirjanduse initseeritud rünnaku alla. Nimelt ta ütles omavahelises vestluses sõbralikuks peetud ajakirjanikule hinnangu oma üüriliste kohta aga ajakirjanik kasutas seda tsitaadina ning sellest puhkeski skandaal. Pean meenutama, et sõna värdjas tõi poliitiku sõnavarasse mitte 2008. jaanuaris Jaan Kundla, vaid 2005. aprillis Peep Aru ja Toomas Tein, kes kasutasid neid baaris VS neid korrale kutsuvate politseinike suhtes

Taltumise asemel hakkasid mehed politseinikke sõimama miilitsateks, kuradi värdjateks ja solvasid neid roppude sõnadega. Lisaks hooplesid nad endi riigikogulase staatusega, kuivõrd nad tundvat seetõttu politseijuht Robert Antropovit ja siseministrit.

12. aprill 2005 http://www.epl.ee/artikkel/289277

Kuid tagasi tulles Rahvaliidu saatuse juurde, siis ilmselt Villu Reiljan, Ester Tuiksoo ja nende punt võibki poliitikast eemale tõmbuda. Karel Rüütli saab 15. koha SDE Riigikogu valimiste nimekirjas. Tema kamraad Kajar Lember ilmselt ei saa midagi ja läheb ühiselamusse tagasi kartuleid praadima nagu me nägime teda 2007. Rahvaliidu reklaamklipis seda tegemas. Väga väike osa rahvaliidu liikmetest läheb üleüldse mõnda teise erakonda üle ja kõik alles jäänud parteid hoopis rõõmustavad, et said ühest konkurendist lahti.

Eestimaa Rohelised aga hääbuvad sisemiste vastuolude tõttu, sest nende ämmaemand Marek Strandberg ei andesta oma projektipartei teiste meeste tasku libisemist ja on valmis selleks isegi oma poliitilise poja tapma. Kahju ei sünni sellest projekti käivitanud parempoolsetele (IRL-ist), sest valitsusele toetuse andmisega on roheliste erakond oma missioon täitnud ja samuti ei nuta seda taga ükski teine konkurent. Nemad rajavad nüüd hoopis suurema õhinaga omale rohelisi kogusid ja toimkondi ja töörühmi. Vaid Peeter Jalakas võib tunda muret, et roheline erakond on kaaperdatud nende 2 Marek Strandbergi mahutusel tegutseva liikme poolt.

Mis puudutab mind, siis loodan jätkuvalt mõne uue poliitilise rühmituse tekkimisele ja olen valmis selles nii ajaliselt kui võimaluste piires ka kaasa lööma.

Jumal tänatud, et Saue linn vabanes reformikas Orm Valtsonist, keda on 3 korda kallim palgal pidada kui ühtegi teist omavalitsuse juhti

Virgo Kruve — Sat, 03 Apr 2010 09:21:18 +0000

Maksumaksjale peaks huvi pakkuma järgnev tabel linnapea palga ja iga elaniku kohta makstud palga seose vahel. Kõige kallim 2009. omavalitsus oli Saue linn, kus iga selle elanik maksis reformierakondlase Orm Valtson´i palgaks 123 krooni. Kõige odavam omavalitsus selle elanikele oli Tallinna linn, mille iga elanik kulutas keskerakonna linnapea Edgar Savisaar´e palgale 1 kroon ja 65 senti. Reformierakonna omavalitsuse ja Keskerakonna omavalitsuse juhi palga vahe 74 kordne.

1. koht Reformierakond: Orm Valtson, Saue linnapea, 6000 elanikku, 2009. linnapea palk 741 013 krooni ehk 123 krooni iga sauelase kohta.

Reformikas Orm Valtson seisis oma hiigelsuure palga ja muu hulgas ka Saue armastamise eest.

Orm Valtson 2009. kohalike valimiste plakatil. Teda ei valitud tagasi. Foto valimised2009.wordpress.com

2. koht Keskerakond: Ain Kiviorg, Sillamäe linnapea, 15 852 elanikku (veebruar 2009), 2009. linnapea palk 673 939 krooni ehk 42,5 krooni iga sillamäelase kohta.

3. koht Reformierakond: Andres Jaadla, Rakvere linnapea, 16 913 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 716 767 krooni ehk 42,3 krooni iga rakverelase kohta.

4. koht Keskerakond: Jevgeni Solovjov, Kohtla-Järve linnapea, 41 992 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 662 233 krooni ehk 15,7 krooni iga kohtlajärvelase kohta.

5. koht Keskerakond: Mart Viisitamm, Pärnu linnapea, 43 437 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 720 696 krooni ehk 16,5 krooni iga pärnaka kohta.

6. koht Keskerakond: Edgar Savisaar, Tallinna linnapea, 403 501 elanikku (1. jaanuar 2009), 2009. linnapea palk 668 200 krooni ehk 1,65 krooni iga tallinlase kohta.

Järgnevate linnapeade 2009. palgad ei ole veel avalikustatud.

X koht Reformierakond: Urmas Kruuse, Tartu linnapea, 98 454 elanikku (1. jaanuar 2009)

X koht Keskerakond: Tarmo Tammiste, Narva linnapea, 65 706 elanikku (1. jaanuar 2009)

X koht Reformierakond: Kalle Jents, Viljandi linnapea, 19 515 elanikku (1. jaanuar 2009)

Allikas linnapeade palkadest: http://www.virumaateataja.ee/?id=244774

Linnapeade meedias mainimise pingerida

Virgo Kruve — Mon, 08 Mar 2010 07:30:36 +0000

Veebruaris mainiti kõige rohkem Eesti linnade juhtidest Tallinna linnapead ja Keskerakonna esimeest Edgar Savisaart (483 uudist või artiklit). Teisele kohale tuli Tartu reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse (72) ja kolmandale Pärnu linnapea Toomas Kivimägi (54).

Rakvere linnapea Rannar Vassiljevi koht ei ole teada aga teda kajastati 15 juhul ehk 32 korda vähem kui Tallinna linnapead. Arvestades linnade elanike suhtarvu peaks see olema üsna võrdne esindatus. Veebruari alguseks otsis Rakvere Linnavalitsus ka uut avalike suhete juhti. Ilmselt tahab Rannar Vassiljev SDE nimel tegutsedes saada laiemat kajastust ja otsiski siis uut töörügajat.

Rannar Vassiljev sde liige rakvere linnapea. Kaader: tema valimisreklaamist

Jääme olukorda jälgima.

Asjast kirjutas http://www.virumaateataja.ee/?id=233698

Reformierakond ma Armastan uues propaganda võtmes

Virgo Kruve — Sun, 17 Jan 2010 18:16:01 +0000

15. oktoobril 2009 postitati link järgneva pildiga ühte punamust.org foorumisse

http://img48.imageshack.us/img48/2224/znf.jpg

Ma armastan rikkaid nolke, ärimeeste toetust, düsgraafiat ja tasulist kõrgharidust.

Samuti lokaalne koopia sellest pildist

Ma armastan ärimeest toetust ja tasulist kõrgharidust

Valimised2009.com aadressi kolimine on lõpetatud

Virgo Kruve — Sun, 17 Jan 2010 07:13:42 +0000

Praeguseks siis juba mõnda aega on kõik aadressile www.valimised2009.com suunatud lingid saanud adekvaatse päringu domeenil www.kov.ee asuvalt lehelt. Sellega on tagatud, et isegi mõne alamlehe või artikli otsija on soovitud sisuni jõudnud. Ma ei tea, kas otsingu teenust pakkuvad firmad ja nende robotid on asunud enda indeksites muudatust sisse viima aga varsti tuleb neile sellega aktiivsemalt survet avaldama hakata ja neid sunniviisiliselt siia suunama hakata.

Nimelt 2009. KOV ja Euroopa Parlamendi valimised said läbi ja masu ajal pole otstarbekas täiendavaid kulutusi teha. Eriti kui seda ei toetanud ei rahaliselt ega tekstiliselt ükski poliitiline jõud peale parteitu Virgo Kruve.

Leht saavutas Google page rank taseme 4/10

Muutmata aadressile viitavad veel mainimist väärivatest lehtedest

09 Oktoober 2009 [€] Propagandakunsti auhind

minut.ee 11. september, 2009 Kõlakas: botaanikaaia turundustibi Liis Lassi jaks rauges

http://www.punamust.org/forum/viewtopic.php?f=10&t=1774

E-riigi teaduspõhine juhtimine

See on alles algus…

666

valimised2009.com kolib aadressile www.kov.ee

Virgo Kruve — Thu, 07 Jan 2010 14:13:44 +0000

Möödunud aasta valimisteks tehtud blogi huvitav aja sisustamise viis. Kui vaatan tänaseks kogunenud 103 tuhandet külastajate arvu, siis oli sellele ka huvilisi. Siiski ei näe ma põhjust 2010. ja järgnevatel aastatel selle domeeni eest kulutusi teha ja kolin kogu praeguse sisu ümber domeenile www.kov.ee.

Edaspidi jään ka sinna kirjutama kohaliku omavalitsuse teemadel, sest järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad juba aastal 2013.

Alates möödunud aasta jaanuari lõpust sai siis kirjutatud järgnevalt 837 postitut, need said 84 kommentaari

statistika valimised2009 artikleid

ja seda kõike loeti kokku 103 013 korda

statistika valimised2009.com kokku 103 tuhat lugemist

Seejuures tehti oktoobris 62 tuhat külastust.

statistika valimised2009.com kuude kaupa

Juunis Euroopa Parlamendi valimiste ajal aga 7800 lugemist.

Isamaa konservatiivid ja intellektuaalselt huvitavad mõtted

Virgo Kruve — Tue, 22 Dec 2009 10:30:38 +0000

Part ehk utka on suhtekorralduse alane termin ja tähistab tühja mulli või teema algatamist, et sellega tähelepanu kõrvale juhtida olulisematelt teemadelt.

Tänases Päevalehes oli selleks mõte järjekordselt muuta Riigikogu valimiste süsteemi, et ei korduks konservatiivide kaotus nagu oktoobris toimunud kohalikel valimistel. Toivo Klaar räägib isamaa algusaastate mõttest 1 mandaadiga ringkondadest ja tsiteerib Res Publica ideoloogi Rein Taagepera.

Teine mõte oli IRL-i siseminister Marko Pomerantsi mõte, et riik võiks hakata kulutama raha Ida-Virumaa muukeelsete elanike informeerimiseks. Marko Pomerants: loome Ida-Virumaale riikliku lehe.

Kas need 2 algatust tähendavad, et Isamaa ja Res Publica ajutrustis on valmimas plaan 2011. Riigikogu valimiste parema tulemuse saavutamiseks? Teatavasti 2007. tuli välja, et Isamaa pluss Res Publica ei andnud sama arvu parlamendi kohti ja nad kaotasid suurima fraktsiooni tiitli ning tubli 30 protsenti oma mandaatide arvust. Ilmselt on konservatiividel vaja saada ka mingid hääled Ida-Virumaalt ja selleks tehaksegi riiklik maksumaksja rahadega ajaleht, et ei korduks Tallinna fenomen ehk ülekaalukas toetus liberaalsele Keskerakonnale.

Rahvaliidu Euroopa Parlamendi valimiste leht on võla pärast suletud

Virgo Kruve — Fri, 18 Dec 2009 11:50:41 +0000

Tasub ära märkida, et 7. juuni Euroopa Parlamendi valimisteks loodud Eestimaa Rahvaliidu kodulehekülg on tänaseks päevaks suletud. Lehtedel saadik.eu ja saadik.ee seisab lakooniline teade sulgemisest. Nii juhtub arve tasumata jätmisel.

rahvaliidu valimiste kampaania leht suletud maksmata arve pärast

Tavaliselt suletakse leheküljed siis kui pikema aja jooksul on jäänud arve tasumata. Võimalik, et selline lakooniline tekst on olnud juba mitmeid kuid ja ma ei ole seda lihtsalt varem märganud. Lihtsalt Rahvaliidu kampaania lehte tabas samasugune ikaldus kui nende valimiste tulemust.

Ahti Kõo lahkus Pärnu volikogust ja Reformierakonnast Vello Järvesalu nuumamise pärast

Virgo Kruve — Fri, 27 Nov 2009 12:26:48 +0000

Hirmsad korruptiivsed lood käivad Pärnu reformierakondlaste seas. Möödunud sügisel vahistati Vello Järvesalu poole miljoni krooni omastamise kahtlusega. Nüüd maksti talle ametist lahkumise järel 10 kuu palgana hüvitiseks 784 000 krooni. Seejuures Jane Mets kinnitas väidetavalt asja ilma seda sätestavat lepingut omamata, isegi ilma selle koopiata.

27.11.2009 Vikerraadio Uudis+ saade:
Taastusravi keskus Estonia vara omastamises kahtlustatav reformierakondlane Vello Järvesalu saab lepingu lõpetamise hüvituseks reformierakonna liikme Jane Mets poolt veel 784 000 krooni.

Toida reformierakonda ükskõik kui palju, ikka on täitmatu.

Eestimaa Roheliste kadumine erakondade hulgast

Virgo Kruve — Tue, 24 Nov 2009 10:07:55 +0000

Kõigil viimastel Riigikogu valimistel on esile kerkinud mõni uus partei aga ainult 1 erand on neist ka püsima jäänud. Eestimaa Rohelised kukuvad ilmselt 2011. valimistel Riigikogust välja või peavad ühinema mõne teise erakonnaga.

Meenutame uute parteide tulemist:

1999. Riigikogu valimistel oli selleks Eesti Reformierakond. Tema on ainsana jäänud püsima ka järgmiste valimiste järel ja isegi suurendanud oma positsiooni parlamendis.

2003. Riigikogu valimistel oli Vali kord (tähendas 1 kord valida saamist) ja Uus poliitika ehk Res Publica, mis pidas vastu 2 aastat valitsuses olemist ja selle järel liitus Isamaaliiduga ning kannab nüüd nime Isamaa ja Res Publica liit.

2007. Riigikogu valimistel oli uueks parteiks Marek Strandbergi näoga Eestimaa Rohelised. Esialgu saadi valitsusse puudli kohale palkamisega nõusse SDE kuid 2 aastat valitsuses olemist nakatasid nad reformitripperiga ja Riigikogus vähemusse jäänud valitsus ostab nüüd rohelistelt igaks olulisemaks hääletuseks lisahääli.

Eriti tähenduslikke märke Roheliste hääbumise kohta leiame aga nende üldkogu kirjeldustest. Kusjuures see Rapla saal oli sedavõrd tilluke, et isegi Keskerakonna Pärnu linna või Lasnamäe organisatsioonide koosolekutel on kohti vaja tunduvalt suuremale hulgale inimestele.

Kindel on vaid see, et erakonna senine mitteametlik liider Marek Strandberg sai lüüa, pääsedes uue juhatuse esialgsesse nimekirja alles eelviimasena. Mitmed Strandbergi toetajad jäid juhatuse nimekirjast üldse välja, selle asemel mahub esialgsesse nimekirja hulk uusi nimesid.

Roheliste erakonna pressiesindaja jutust selgus, et mitmed neist võivad end juhatusest siiski taandada, kuna nad kandideerisid korraga erakonna eri kogudesse. Lõplik tõde peaks selguma paari nädala jooksul.

Rohelistele omase keerulise süsteemi järgi ei valita erakonna üldkogul partei esimeest. Sisuliselt sama rolli peaksid täitma kolm eestkõnelejat. Kes need on, pole samuti selge, nii nagu ei teata täpselt, kunas eestkõnelejad välja selgitatakse.

23. november 2009 EPL http://www.epl.ee/artikkel/483212

Sellest kirjeldusest saab selgeks, et erakondliku struktuurina on eestimaa Rohelised kaoses ja Mart Laari nõuniku ning rublamüügi osalise Marek Strandbergi rolliga erakonnas ei olda sugugi rahul.

Kirjutasin ka suvel Eestimaa Roheliste kaasamise ja valitsuse poliitika kohta, et rohelised puugid rahva rahakotis.

Eesti vajab loodust säästvaid poliitikaid ja algatusi aga selleks ei pea tegema eraldi erakonda. Looduse säilitamine ei saa olla ülesem inimeste vajadusest. Kui põlevkivi põletamisega võrreldes on tuumaenergia puhtam ja odavam, siis tuleb see jaam ka rajada, sest tuulikute või päikese paneelidega ei ole toime tulnud Eestis mitte ükski maja, rääkimata väiksemast asulast. Senikaua kui alternatiivse energia tootjate osa jääb alla 10 protsendi, ei ole nende olemas olul isegi mingit tähendust, sest füüsika seaduste tõttu läheb umbes 1/10 toodetud elektri energiast KADUMA ülekande liinides (elektritakistuse ületamise käigus tekkiva soojuse eraldumine õhku).

Marek Strandberg on ise rääkinud Narva soojusjaamade kohta, et sealsed protsessid on sedavõrd pika ajalise nihkega, et väljuva toodangu reguleerimine näites tuulegeneraatorite järgi ei olegi võimalik. Ta tõi näite, et kunagi ENSV ajal sattus sinna eksikombel põlevkivi asemel 2 ešeloni graniitkillustikku (2 x 40 vagunit, igaüks ca 40 tonni) ja need läksid ka kateldesse põletamiseks ja midagi ei märgatudki. Kui põlevkivi põletamise juurde sattub 3200 tonni mitte põlevat graniiti ja väljuva energia vähenemist ei märgata juhtpuldi näiturite pealt, siis võime vaid ette kujutada, kuivõrd tähtsusetu on tuulegeneraatorite roll. Muide, ükski generaator ei hakka iseseisvalt tuulest elektrit tootma vaid ka tema käitamiseks on vaja väikest voolu. Ma ei tea täpselt, kas see vool peab sinna lisanduma pidevalt kogu protsessi käigus või on seda vaja ainult käitamiseks aga igal juhul läheb seda tarbis.

Reformierakonna valimiste rahastamise R-skeem on JOKK

Virgo Kruve — Tue, 24 Nov 2009 09:36:19 +0000

2007. märtsis toimunud Riigikogu valimistel tasusid juriidilised isikud reformierakonna nimekirjas kandideerinud Robert Andropovi, Jaanus Rahumaa ja Kristiina Ojulandi arveid. Osad nendest ürituste arvetest tasuti ka Reformierakonna büroo poolt. Kuigi firmade poolne erakonna toetamine on seadusega keelatud, ei leitud prokuratuuris ja Kapo´ti organisatsioonis põhjust menetluse alustamiseks, sest firmad olid maksnud raha otse kandidaadi kampaania asjade eest.

Sellise asja seaduslikkuse või R-skeemi kohta esitati reformierakondlasest peaministrile ka arupärimine ja ta vastas sellele Riigikogu kõnepuldist.

Video: http://www.ap3.ee/article/2009/11/23/VIDEO_Ansip_annab_aru

ja üleskirjutus Riigikogu 23. novembri 2009 stenogrammist:

- – -

3. 15:28 Valimiskampaania rahastamisest

Aseesimees Jüri Ratas
Läheme edasi 3. päevakorrapunkti juurde ja antud arupärimine on esitatud Riigikogu liikmete Toivo Tootseni, Nelli Privalova, Enn Eesmaa, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Ain Seppiku, Kalev Kallo, Arvo Sarapuu, Olga Sõtniku, Eldar Efendijevi, Lauri Laasi, Georg Pelisaare, Valeri Korbi ja Heimar Lengi poolt oktoobrikuu 28. päeval 2009. aastal. Esitatud arupärimine on valimiskampaania rahastamise kohta number 336 ja vastab peaminister Andrus Ansip. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja. Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Vastavalt erakonnaseaduse § 121, ei või erakonna vara ja vahendite allikaks olla juriidiliste isikute annetused. Samuti ei tohi erakond vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust. 23. oktoobril ilmus ajalehes Äripäev artikkel, mis viitab, et Reformierakonna Riigikogu fraktsiooni kuuluvad kaks Riigikogu liiget sattusid konflikti võlgade sissenõudjatega, kes viitavad oma nõuetes sellele, et Riigikogu valimiste eel tehtud reformierakondlaste kampaaniat on rahastatud varjatult ja seadust rikkudes. 27. oktoobril ilmnes uus juhtum, kus Euroopa Parlamendi saadiku reformierakondlase Kristina Ojulandi Riigikogu valimiste kampaaniakulude eest tasus tema nõuniku firma. Erakonnad peavad kuu aega pärast valimisi esitama Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile valimiskulude aruande ja samuti peavad aruande esitama poliitikud, kes lisaks teevad isiklikku kampaaniat. Kristina Ojuland enda kulutusi eraldi deklareerinud ei ole, mis tähendab, et kõik arved pidi maksma erakond. Erakonna aruannetes aga neid kulutusi ei kajastu. Seoses sellega ongi 14-l Riigikogu liikmel teile viis küsimust. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Ma palun antud arupärimisele vastama Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi. Palun!

Peaminister Andrus Ansip
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Küsimus: “Kas kirjeldatud juhtumi näol on tegemist erakonnaseadusest tuleneva annetuste registreerimise ja avalikkuse nõuete rikkumisega?”
Vastus: ei.
Küsimus. “Kas poliitikute varjatud rahastamise asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud uurimine pädevate uurimisorganite poolt?”
Vastus: Riigiprokuratuur koos Kaitsepolitseiametiga kontrollis meedias avaldatud informatsiooni. Jõuti järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole põhjendatud.
Küsimus. “Kuidas teie suhtute nimetatud juhtumisse ning millised on sanktsioonid seadust rikkunud poliitikute suhtes?”
Vastus. Minu mulje on, et kogu lugu on oma sisult tavaline eraõiguslik vaidlus osutatud teenuse eest esitatud arvete suuruse üle. Nagu ma juba mainisin, ühtegi seaduserikkumist tuvastatud ei ole. Kui on midagi nõuda ja nõuet suudetakse põhistada, siis aus inimene pöördugu kohtusse.
Küsimus. “Milliseid probleeme näete peaministrina erakondade rahastamise juures?”
Vastus. Erakondade rahastamise läbipaistvamaks ja selgemaks muutmiseks on Justiitsministeerium koostanud ja saatnud kooskõlastusringile erakondade rahastamise seaduse eelnõu, mille valitsus loodab Riigikogule saata juba selle aasta jooksul. Eelnõus reguleeritakse sidusorganisatisoonid, täpsustatakse vastutust kandidaatide rahastamise reeglite rikkumise osas ning määratletakse erakondadele pidev tulude kontrollorgan. Lisaks on eelnõus palju täpsustusi praeguste seaduste kitsaskohtade osas, nii et loodan selle tempokat menetlust Riigikogus.
Küsimus. “Kas teie isiklikult olete kasutanud valimistel varjatud rahastamisskeemi?”
Vastus: ei. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Teile on ka vähemalt üks küsimus. Toivo Tootsen, palun!

Toivo Tootsen
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Vähem kui pooleteise aasta pärast on jällegi Riigikogu valimised, varsti algavad kampaaniad ja teie väidate, et kui ükskõik millise teise erakonna liige või teie erakonna liige talitab täpselt sama skeemi mööda mõnda oma valimisüritust korraldades, siis on kõik õige, kõik on aus, kõik on eetiline? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Ma nüüd ei tea, missugust skeemi te silmas peate! Põhiliselt käib praegu vaidlus teenuse ulatuse ja hinna osas ja see on eraõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Kui ühel poolel on võimalik oma nõuet põhistada ja teine pool siiski ei tunnista seda nõuet, siis vaidluse lahendamiseks Eestis on olemas kohus. Seda võib ka tulevikus ette tulla, et ei jõuta kokkuleppele, kui palju teenust osutati ja kui palju selle eest maksma peaks. Ei ole loomulik soovida seda, et keegi peaks deklareerima kulutusi, mida ta ise ei tunnista. Nii et sellist käitumist pean ma täiesti õiguspäraseks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Evelyn Sepp, palun!

Evelyn Sepp
Aitäh! Austatud peaminister! Te siin eelmisele arupärimisele vastates väitsite, et suurt avalikku huvi omavates küsimustes on normaalne, kui Vabariigi Valitsuse liikmed on kursis prokuratuuri tegevusega. Antud juhtumi puhul prokuratuur sisuliselt paari tunniga viis väidetavalt läbi uurimise ja otsustas, et ei, selles küsimuses ei ole mitte midagi ebaseaduslikku, ja isegi menetlust ei alustanud. Kas te olete ka selle otsuse puhul küsitlenud peaprokuröri ja ta selgitas, mida ta täpselt läbi viis, milliseid toiminguid ja kuidas ta jõudis paari tunniga seisukohale, et mitte midagi halvasti lõhnavat selles loos ei ole.

Peaminister Andrus Ansip
Ei, ma ei ole rääkinud prokuröriga ja ma ei ole ka võimeline teile seletama seda, kui palju prokuratuuril juurdluseks, analüüsiks aega kulus. Kui teil on küsimusi, pöörduge otse vabariigi prokuröri poole. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Oma vastustes te siin viitasite, et tegemist on vaidlusega teenuse maksumuse või kulutuse suuruse üle. Aga tegelikult seaduse järgi ka üksikkandideerija peab, sõltumata suurusest, vastava aruande tegema, erakond. Küsimus oli ju selles, et näiteks Kristiina Ojuland ei ole üldse aruannet teinud, nagu ta poleks üldse kulutanud, ja ka erakond ei viita sellele kulutusele. Ehk suurema või vähema kulutuse üle siin vaidlus ei ole, siin on lihtsalt küsimus selles, et üldse on jäetud näitamata see kulutus, sõltumata tema suurusest, olgu ta suurem või väiksem. Kuidas seda kommenteerida?

Peaminister Andrus Ansip
Ja mida tema oleks pidanud siis deklareerima? Võtame analoogia. Berliini müüri langemise aastapäeva tähistamisel istusin Hans-Dietrich Genscheri ja Mihhail Gorbatšovi taga. Seoses Hans-Dietrich Genscheriga tuli mulle meelde üks ammu loetud lugu tema valimiskampaaniast. Ta kasutas suhteliselt ebatavalisi meetodeid. Ta helistas raadiosaadetesse, ütles oma nime all oma kommentaari, mis oli üldiselt üllatav. Aga ükskord otsustas ta minna ühe väga staažika ja auväärse tehasetöölise sünnipäevale. Minu arusaamise järgi oli seal sadu ja sadu inimesi, sellel sünnipäeval. Ta viibis seal sünnipäeval maksimaalselt 10 minutit, aga ometi ta pälvis tohutu meedia tähelepanu seal sünnipäeval käimisega ja loomulikult sünnipäevalapse, teeneka töötaja nimi jäi hoopis tagaplaanile. Ma olen päris veendunud selles, et nimetatud poliitik ei maksnud sentigi selle sünnipäeva korraldamise kuludest, ehkki sellest sünnipäeval käimisest objektiivselt võttes sai tema valimiskampaania üritus. Täpselt samamoodi olen ma veendunud selles, et näiteks Edgar Savisaar ei ole maksnud mitte sentigi kainestusmaja avapidustuste kuludest. Ometi, kainestusmaja avamisest, pidustustest õigemini sai meediasündmus ja Edgar Savisaare valimiskampaani osa. Iseenesest minu isiklik seisukoht on, et pigem on korruptiivne poliitiku poolt valijatel või potentsiaalsetel valijatel kõhu täissöötmine kampaaniakuludena või siis, hoidku taevas selle eest, alkohoolsete jookide pakkumine. Üritustel, mida korraldatakse kas sünnipäevadena, mingite muude avalike üritustena, poliitiku kohalviibimine oli, on ja jääb ka tulevikus aktsepteeritavaks. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee
Aitäh, härra eesistuja! Hea peaminister! Mis te arvate, kas see temaatika oleks üldse üles tulnud, kui meil ei oleks majanduskriisi? Olete te selle üle mõelnud või, et kui majanduskriisi poleks olnud, siis ei oleks see temaatika üldse üles tõusnud? Ma mõtlen need konkreetsed asjad, millest on Äripäevas juttu olnud ja mis on siin…

Peaminister Andrus Ansip
Ühe ettevõtte pankrotti?

Lembit Kaljuvee
Jah!

Peaminister Andrus Ansip
Ma ei oska küll kommenteerida seda ettevõtet ja tema majandusseisu. See ettevõte ei ole olnud ärisuhetes Reformierakonnaga. Raske on minul kõrvaltvaatajana öelda, kas see ettevõte ilma majanduskriisita oleks ellu jäänud või oleks ta nii või naa juhtimisvigade tõttu lõpetanud pankrotiga. Olgu selleks ütlejaks pankrotihaldur, milles konkreetsed põhjused olid, et see ettevõte nii lõpetas, nagu tema lõpetamas on.

Aseesimees Jüri Ratas
Austatud peaminister! Rohkem küsimusi ei ole, ma tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, sellega on antud arupärimisele vastatud ja kolmanda päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.

Omanike Keskliit on IRL-i propaganda keskus

Virgo Kruve — Tue, 17 Nov 2009 09:02:27 +0000

Enne 18. oktoobri valimisi sai MTÜ Omanike Keskliit hakkama ühe valimiste propagandana käsitletava trükise üllitamisega. Selles kiideti MTÜ-d toetanud Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi ministriga samasse erakonda kuuluvaid Ken-Marti Vaherit ja Urmas Reinsalu ning soovitati nende poolt hääletada.

16. novembril selgitas minister Juhan Parts oma IRL-i kaaslaste soosimist Riigikogu infotunnis. Sellele viitas ka sama päeva EPL.

3. 15:54 Eesti Omanike Keskliidu toetamine riigieelarve vahenditest

Aseesimees Jüri Ratas Kolmas arupärimine on Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Kalev Kallo, Kadri Simsoni, Helle Kalda ja Lauri Laasi poolt 15. oktoobril 2009 . Arupärimine käsitleb riigieelarve vahenditest Eesti Omanike Keskliidu toetamise kohta (nr 333) ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Helle Kalda, palun!

Helle Kalda Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister, head kolleegid! Viie Riigikogu liikme poolt esitasime 15. oktoobril k.a arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ja arupärimine on seotud Eesti Omanike Keskliidu rahade kasutamisega. Nimelt enne valimisi saadeti Eesti Omanike Keskliidu poolt reklaamid Riigikogu liikmete, küsimus pole Riigikogu liikmetes, vaid küsimus on selles, et Riigikogu liikmed Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu on samaaegselt ka selle organisatsiooni juhtorganid. Ja küsimus pole ka selles, et kas nad on juhtorganid, vaid küsimus on selles, et mittetulundusühing Eesti Omanike Keskliit saab raha riigieelarvest ja summa pole sugugi väike, 2 miljonit krooni. Kuna me leiame, et neid rahasid peab kasutama millekski muuks, mitte aga kohalike valimiste reklaamiks, mis pole eetiline, mis pole püstitanud ka oma ülesannet, tekkiski meie valijatel küsimusi meile ja selle tulemusena me esitasime 15. oktoobril, et saada selgust selles osas, seitse küsimust. Ma ei hakka küsimusi ette lugema, loodan, et minister loeb. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Mina palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema, ma vastan neile kõigile koos ja ma võiks vastata sellele ühe lausega: mingiks valimispropagandaks ministeerium rahalisi vahendeid ei eralda ja ka teie poolt viidatud riigieelarvest toetust omanike keskliidule ei ole kasutatud ühegi erakonna valimiskampaanias ega valimiskuludeks. Ma võiks sellega lõpetada, aga kuna teil on ka mitmeid muid küsimusi, siis ma räägin natuke pikemalt. Nimelt peame kõigepealt väga oluliseks seda, et majanduses ja sealhulgas elamumajanduse valdkonnas oleks meil reaalne koostöö kodanikuühiskonnaga. Seda nõuab tegelikult see olukord, millises olukorras on elamufond ja millised ühiskondlikud organisatsioonid tegutsevad elamumajanduse valdkonnas. Me teame, et meil on koostöölepingud korteriühistute liiduga ja omanike keskliiduga. Mõlemaid organisatsioone on riik eri aegadel erinevas ulatuses rahastanud. Omanike keskliit on tegutsenud elamumajanduse valdkonnas viimased 15 aastat, ta on olnud maja- ja korteriomanike esindusorganisatsioon. Tänane Eesti Omanike Keskliit, varasema nimega Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, on alates 1994. aastast esindanud ülemaalise ühinguna õigusjärgseid omanikke ning maja- ja korteriomanikke suhetes riigis ja omavalitsustega. Tänaseks kuulub liitu ühingu andmetel üle 40 000 inimese. See ühing seadis asutamisel oma sihiks omandireformi teostamise ja tõrgeteta elluviimise. Omandireformi lõpule jõudmisel on ka ühingu tegevus oluliselt laienenud normaalses tsiviilühiskonnas kujunenud suhete pinnalt korteri- ja majaomanike seisukohtade esindamiseks, ühendamiseks ja toetamiseks. Omanike keskliit on rahvusvahelise kinnisvaraomanike liidu täisliige, selle volikogu, rahvusvahelise kinnisvaraomanike liidu volikogu toimus 2008. aastal Tallinnas. Vaadates Eesti Omanike Keskliidu rahastamist, siis 2007. aastal, kui majandusministriks oli Edgar Savisaar, eraldas ministeerium ühingule 300 000 krooni. 2008. aastal suurendati oluliselt elamumajanduse valdkonnas kodanikuühendustele suunatud toetusi, omanike keskliit sai Majandusministeeriumi eelarve kaudu otse riigieelarvest 2,4 miljonit, 2009. aastal vähendati seda summat 2 miljoni kroonini. Kuidas on kord taoliste mittetulundusühingute raha kasutamisel? Mittetulundusühingutele eraldatud vahendite kasutamiseks sõlmitakse leping ja esitatakse põhjalikud tegevus- ja finantsaruanded. Nende rahaeralduste kasutamist kontrollib ministeerium nii finantsiliselt kui sisuliselt. Neid vahendeid kasutavad ühingud oma põhikirjaliste tegevuste täitmiseks vastavalt sõlmitud lepingu sisule. Pöördusin teie küsimustega ka omanike keskliidu poole. Omanike keskliit kinnitas veenvalt minu jaoks, et ei ole ei riigieelarve ega muudest vahenditest teinud mingisugust valimispropagandat viidatud valimisteks. Liit selgitas teie poolt lisatud kirjade kohta, et nimetatud toetuskirjad saatsid omanike keskliidu juhatuse liikmed, et tutvustada liidu seisukohti ja kohalike omavalitsuste volikogu valimistel kandideerivaid liidu juhatuse liikmeid. Nende kirjade koostamiseks ja postitamiseks ei kulutatud liidu raha. Liidu juhatuse liikmete kinnitusel tasutakse kirjade eest endastmõistetavalt nende isikute kampaaniakuludest. Me teame, et Eesti Omanike Keskliit on erakonnapoliitiliselt neutraalne ühing. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Hea minister, teile on vähemalt kaks küsimust. Jaanus Marrandi, palun.

Jaanus Marrandi Tänan! Lugupeetud minister! Lugedes seda n-ö koduomanike liidu, keskliidu kirja, siis ausalt öeldes on jahmatav, see on räme, populistlik propaganda. Siin ei ole kodanikuühiskonnaga, härra Parts, mida teie nimetate, mitte midagi ühist. Kas te olete seda kirja ise lugenud ja näiteks kas teie oskaksite seletada, miks on siia alla kirjutanud näiteks notar kui isik, kes peaks olema poliitiliselt suhteliselt ikkagi neutraalne tegelane? Kui parlamendi õiguskomisjoni esimees saadab koju kirja, kus räägib, et tuleks anda põliselanikele vetoõigus planeeerimismenetluses jne, mida õige võidakse niisuguste asjade all mõista, kes on põliselanik, kellele vetoõigus antakse jne? Kuidas ikkagi 2009. aastal on teie arvates võimalik, et niisuguste rämedustega üldse välja tullakse? Ja te nimetate seda hellitavalt veel kodanikuühiskonnaks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ma küsiks vastu, et kuidas on võimalik, et nii rämedate seisukohtadega esineb Riigikogu liige 2009. aastal Eestis? Kui ma loen seda kirja ja ma enam-vähem tean täna korteri ja individuaalelamu omanike muresid, huvisid, millega nad tegelevad, millist toetust nad vajavad, millised on nende ühishuvid ja paljud-paljud muud küsimused, arvestades ka väga palju spetsiifikat erinevates Eesti linnades, linnaosades jne, siis ma arvan, et sellise kodanikuühiskonna ehe liikumine on äärmiselt vajalik. Mul on tõesti raske kommenteerida Anto Raukase ja Priidu Pärna seisukohti, kes on Omanike Keskliidu valitud isikud, ma arvan, et teil oleks võimalik nende käest ise küsida. Seisukohti, mida te ütlete, et te ei tea, kes on Nõmme põliselanik? No vabandage, härra Marrandi, viige ennast kurssi, mis asi on Nõmme linn, linnaosa ja kes saab ennast lugeda Nõmme põliselanikuks ja kes käib seal lihtsalt tegemas mingisugust omakorda tegelikku populismi, mille kohta võiks kasutada natukene võibolla tavapärasemast ebaviisakaid väljendeid. Nii et mul on raske hinnata, mul on see kiri siin käes ja ma arvan, et tegemist on täiesti normaalse oma seisukohtade esindamisega ja nii, nagu teevad seda erinevad kodanikuühiskonnad, kes tahavad oma seisukohti väljendada, ja seisukohtade väljendamine on minu arvates hästi oluline, et lisaks erakondadele ja kodanikele ka kodanikuühendused osalevad teema juures.

Aseesimees Jüri Ratas Helle Kalda, palun!

Helle Kalda Aitäh! Lootsin küll, et te seitsmele küsimusele ikka täpsemalt vastate, mitte lakooniliselt. Siin on ka muid küsimusi, mitte ainult omanike liidu kohta, aga see selleks. Mul on hoopis küsimus selle kohta, et kui te nii põhjalikult uurisite seda raha ja saite vastused ja tean ise ka väga hästi, ise olen üürnike liidu esinaine, et alati peab projektidel olema omafinantseerimine. Kui palju oli 2 miljoni projektil, kuigi … poliitika uurimine on omanike liidu 2009. aasta projekt, kui palju on omafinantseerimist? Öelge mulle täna täpselt rahaliselt omanike liidult, sest muid allikaid seal märgitud ei olnud, kui ma vaatasin aruandlust, kas te ütleksite, kui palju on omanike liidu omafinantseerimine siis, kui te ütlete, et nemad ei kasutanud seda raha mitte reklaamiks?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma saan aru, et te küsite omanike liidu eelarvet tervikuna, millega nad tegelevad aastast aastasse. Minu teada need andmed on avalikult olemas. Riik finantseerib teatud tegevustoetusi omanike liidu tegevustele. Mul ei ole praegu täpset ülevaadet kogu omanike liidu tegevusest erinevatel aastatel. Ma tean, et neil on liikmemaksud, neil on 40 000 liiget, nad teevad koostööd erinevate ettevõtetega jne. Ma arvan, et viige ennast lihtsalt selle organisatsiooni tegevusega kurssi. Nüüd kui teie küsimus oli selleks, et kui palju n-ö kirjade kulu oli, siis nagu ma ütlesin ja selles osas ma sain omanike liidu juhtide käest kinnituse, et konkreetselt neid kirju ei rahastanud omanike liit. Omanike liit ütles oma seisukoha, keda ühte või teist isikut või organisatsiooni nad toetavad. Eesti Omanike Keskliit kindlasti ei toeta Keskerakonda, sellepärast et Keskerakond kiusab omanikke Tallinna linnas. Miks ta peaks toetama seda laadi poliitikat, kes kiusab omanikke? Kuulge, kujutage ette, sellised maamaksu tõusud, mida täna peavad maksma majade omanikud, ei ole võimalik toetada. Ja ma ei saa ette heita kodanikeühendusele, et nad ei saa teid toetada. Tule taevas appi!

Aseesimees Jüri Ratas Ester Tuiksoo, palun!

Ester Tuiksoo Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Minul on au teid tunda kui õiglase meelega peaministrit. Ma tahaks teada teie hinnangut, kui eetiliseks te peate , et teie erakonnakaaslased kasutavad oma valimiskampaanias ühte MTÜ-d, mida toetab rahaliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mida te praegu juhite? Aitäh!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts See küsimus on natuke… teil on teatud kahtlused ja te olete läinud nende samade keskerakondlaste õnge. Ja ma vastaks sellele küsimusele. Ma veel kord kinnitan: nad ei ole seda raha kasutanud, aga erinevad mittetulundusühingud sõltuvalt nende tegevusest avaldavad toetust erinevatele poliitikutele ja eriti veel poliitikutele, kes kuuluvad nendesse ühingutesse, mis ei ole Jumala eest keelatud! Aga Ester, mul on kahju, et sa oled läinud meie Eestimaa poegade ja tütarde demagoogia ja propaganda õnge. Ma võtsin igaks juhuks kaasa reedese Sirbi, kus Tiit Kärner analüüsib toimunud kohaliku omavalitsuste kampaaniat. Ja kujutage ette, analüüsides erinevate erakondade kampaaniat, mida ütleb lugupeetud analüütik Keskerakonna kampaania kohta, tsiteerin: “Keskerakond valis välja kaks arvukamat ning kõige vähem informeeritumat sihtrühma, tekitas neis massiivse, valeliku propaganda abil hirmu ja ohustatuse tunde ning ilmus siis valgel hobusel nende päästjana. Soovitud tulemus saadigi. Et seejuures lõhestati ühiskond, külvates umbusku, vihkamist, süvendati inimestes veendumust poliitika põhimõttelises räpasuses, kahandati nende usku oma riiki, taandati valijad millekski vihmaussi või konnakoiva taoliseks, millel nõelga närvipunkti tabades, saab esile kutsuda soovitud liigutuse, ning kõige selle läbi saeti demokraatia alustalasid, see erakonda ja tema propagandiste ei huvitanud”. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Aivar Riisalu, palun!

Aivar Riisalu Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma saan aru küll, et siin on tegemist hetkel sisulise vaidluse üle, kuidas on valimiste eetikaga. Ma küsiksin lihtsustatult: ma saan siit aru ikkagi niimoodi, näiteks, kui ma olen Tallinna Sadama nõukogu liige, Tallinna Sadamal on mingi oma majandustegevus, natukene aitab teda riik ja siis, kui tulevad järjekordsed valimised, siis ma palun Tallinna Sadama juhatusel saata ringi kiri, et parim Eesti Vabariigi peaminister oleks Aivar Riisalu. Kas te leiate, et ma käitun õieti?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Ei, Aivar, sa eksid. Kõigepealt, kui sa räägid eetikast ja ma pean sinust väga lugu. Ma juhin tähelepanu muide, kui me räägime üldse kohalikest valimistest ja selliste sõnadega, siis ma soovitan kõigepealt Keskerakonnal ühineda Eesti Mittetulundusühingute Sihtasutuste Liidu algatusega heast valimistavast. Käia nende inimestega koos, kes sellega tegelikult oma erinevaid nõudmisi, soovitusi seavad ja järgida selle järgi. Kui te seda oleksite teinud, siis te selliseid küsimusi ei esitaks. Minu arvates on täiesti suur vahe, kui sa räägid ühest riigi äriühingust ja mittetulundusühingust, millel on kümned tuhanded liikmed. Need on väga erinevad asjad. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Rein Ratas, palun!

Rein Ratas Tänan, juhataja! Härra minister! Tänan teid hea käsitluse eest kodanikuühiskonna ainetel! Antud kirjale, mis on lisatud arupärimisele, on alla kirjutanud mitte karjapoisid, vaid väga väärikad ja tuntud isikud. Nad viitavad Urmas Reinsalu lubadustele Nõmme osas ja minu teada pole Urmas Reinsalu neid lubadusi ka vaidlustanud. Kas te olete siis alustanud teatud tasandil, erakondlikul või mingisuguse grupeeringu tasandil põhiseaduse muutmist, et määratleda kõigepealt põliselaniku mõistet ja anda neile siis vetoõigus, mida kultuurmaailm siiani minu teada ei tunne? Olen rääkinud!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aitäh! Ma hea meelega vastaks sisuliselt, aga see küsimus on teil kontekstist välja rebitud. Nii nagu mina lugesin seda kirja või seda pöördumist ja olen kursis ka nii oma erakonna valimisplatvormiga, aga tean ka Omanike Keskliidu tegevusi erinevates valdkondades, siis te lihtsalt rebite ühe sõna kontekstist välja ja võite seda keerutada ja jõuda välja kus teab – kindlasti pigem sohu kui õndsusesse. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Jaanus Marrandi.

Jaanus Marrandi Lugupeetud istungi juhataja, lugupeetud härra majandusminister, head kolleegid! Ma ei oleks siia pulti tulnud, kui see arupärimise tekst ja see kiri, millele siin viidatakse, poleks olnud tõepoolest sõna otseses mõttes niivõrd räme. Minu jaoks on lihtsalt hämmastav, et niisugust asja saab põhimõtteliselt nimetada meelitlevalt kodanikuühiskonnaks. Omanikud, olen ise ka omanik, olen põliselanik, minu suguvõsa on ühes kohas elanud üle 300 aasta, omanikega suhtlen iga päev, tean väga hästi omanike mõtlemist. Aga ma ei kujuta ette, et omanikud ripuvad nii-öelda riigi lõa otsas, küsides riigi käest raha ja tehes siis selle erakonna kasuks poliitikat, kes neile seda raha annab. See ei ole märge poliitilisest sõltumatusest ja see ei ole ka hea tava ühe tõelise omanikuorganisatsiooni jaoks – saada kuskilt raha, et siis sellele organisatsioonile kiidulaulu laulda. Ükskõik, kust rea pealt täpselt see konkreetse kirja margitasu tuli, oluline on ikkagi põhimõte. Kui nüüd vaadata seda kirja ja seda asja laiemalt, siis ausalt öeldes siin härra majandusminister luges väga selgelt ette, pöördus oma ettekandes nii-öelda Keskerakonna poole ja valimistavade poole. Mulle meenus kohe siin, ma arvan need olid 1999. aasta kohalikud valimised. Mäletate, kus Heimar Lenk istus ühe vanni ääre peal ja keeras kraanist vett ja ütles, et vee hind tuleb hoida kontrolli all. See pakkus kõigile avalikkuses üsna palju nalja ja öeldi, et kuidas Keskerakond hoiab vee hinda kontrolli all, siis täna istub sellesama vanni teisel serval Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu ja nad lubavad ka vee hinna kontrolli all hoida. Ei ole mingisugust vahet! Ja kui me räägime siin mingitest tavadest, siis kohalike omavalitsuste mõjudest ma oskaksin härra majandusministri enda erakonna kohta väga jahmatavaid faktikesi tuua, aga see ei ole tänase arupärimise teema. Aga kui me vaatame edasi seda kirja ja nimetame seda veel kord selliseks hellitlevaks kodanikuühiskonna näiteks, siis ausalt öeldes on üsna arusaamatu, kuidas tõepoolest parlamendi õiguskomisjoni esimees laseb ennast nimetada siin n-ö soositud kandidaadiks ja rääkides samas põliselanikest, kellele vetoõigus on vaja anda, rääkimata, kes see põliselanik on? Kas Nõmme elanik, kes on elanud 10 või 15 aastat, 20 aastat, on nad eestlased, on nad kodanikud, kes nad on? Väga abstraktne lugu, väga arusaamatu ja selline kontekst viitab pigem sellisele tõsisemale põhiseaduslikule küsimusele, minu arvates, kui lihtsalt põliselanike. Asi on lahtiseks jäetud. Ja samas, kui ma näen, et siia on alla kirjutanud veel notar, kes võiks ju ka olla enne kõike poliitiliselt neutraalse positsiooniga ametnik, siis noh, need küsimused on ikkagi väga tõsised ja kui härra majandusminister käsitleb niisugust suhtlemisvormi ja pöördumist ja omanike organisatsiooni tegevust nagu hea näitena mittetulundussektorist ja kodanikuühiskonnast, siis on ikka asjad viltu küll! Kodanikuühiskond ja eriti omanikud peaksid suutma oma tegevust kõigepealt ise rahastada, siis suudavad nad nimetada ennast ka poliitiliselt sõltumatuks, kui nad suudavad ennast ise rahastada, ja kui seda ka tehakse, siis tuleks jääda tõepoolest heade tavade piiresse, sest ega ikka 2009. aastal mitte keegi ei usu küll, et üks või kaks olgu nii tublid poliitikud kui tahes, saavad näiteks kodude maamaksu ära kaotada – see ei ole ju realistlik, olgem ausad! 2009. aastal on see populism, sellest olen ma siinsamas kõnetoolis rääkinud nendesamade eelnõude menetlemisel – vee hinna kontrolli all hoidmise jne. See on kurb näide kodanikuühiskonnast, see on kurb näide, kuidas riik ei tohiks tegelikult kodanikuühiskonda suhtuda ja kuidas omanikud võiksid ennast ise kehtestada tegeliku mittetulundusorganisatsioonina, aga mitte riigi ja mõne poliitilise organisatsiooni ripatsina. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid, hea minister! Eelkõneleja ütles väga palju ära. Siin puldis on selles mõttes üsna keeruline seista. Ma olen ennast kogu aeg pidanud inimeseks, kes arvab, et mulle on arusaadav, mis Eestimaal tegelikult toimub. Aga kas või seesama teema siin jätab mulle päris tõsise kahtluse, kas ma ikka saan asjadest aru. Mõned märksõnad, mis peale Jaanus Marrandi ergutavat sõnavõttu veel hingele jäid. Majandusminister vastas väga ilusasti, et Eesti Omanike Keskliit ei ole riigieelarvelisi vahendeid selles reklaamikampaanias kasutanud. Üsna suure tõenäosusega tal õigus. Seda ei olegi tehtud sellepärast, et raha on liigitunnuseta kaup ja teda kontekstist välja rebida, kas selle ümbriku jaoks läks riigi raha või mingi muu raha – lõppude lõpuks ei olegi üleüldse tähtis. Ma tõesti usun, muuseas, et lugupeetud kodanikud isegi rahastasid selle kirjade kampaania võib-olla ise. Küsimus on selles, et kaitseseisundis kiputakse reeglina ära unustama see, et mille nimel on poliitikat tegema hakatud. Tegema hakatud on poliitikat ühe väga adekvaatse kaubamärgi sildi all, mille rahastmisel täiesti juhuslikult üks osa on ka riigi raha. Küsimus on selles, et see logo, mille püsimajäämisel osaleb Eesti riik, minu jaoks jääbki nüüd õhku rippuma küsimus, et miks ma küsisin ka tobedalt selle sadama näite kohta, et kas siis organisatsioonid, kus riigi rahastamine sees on, võivad poliitikat teha või nad ei või poliitikat teha? Ja rumala inimesena ma pean tunnistama, et ma järjekordselt ei saa aru, mis toimub. Sellepärast ma küsisingi rumala küsimuse sadama kohta. Ja tõepoolest, järgmine asi, mis mind nagu tõeliselt erutab, on see sama põliselaniku küsimus. Kas me peaksime hakkama siis põhiseadust ümber vaatama? Ja siis ma küsingi endalt, et ma julgen ka olla olnud Tallinnasse vahepeal sisse kirjutatud, kes ma siis olen? Ma olen kuskil külas sündinud, mingisuguses täiesti kolkakohas, kas mina siis ei olegi põliselanik? Seepärast, kui mulle tuleb selline kiri koju näiteks, et Tallinna kesklinna põliselanikud saavad rääkida kaasa mingis küsimuses, siis ma tunnen, olles täitnud oma lapsepõlveunistuse, ostnud Tallinna kesklinna maja, et ma ei olegi põliselanik. Kes ma siis olen? Mina leian, et me satume päris sügavasse vastuollu isegi mitte konstitutsioonilises või põhiseaduslikus mõttes, aga just vastandumise mõttes. Miks me peame külvama sellist vaenu – sina oled oma, sina oled põlis, sina oled indiaanlane, sina oled tulnukas? Aga tühja sellest, palju hullem lugu tegelikult on see, et see millest me siin täna räägime, on ju kõik valimistega seotud ja valimised ei taha ega taha lõppeda. Järgmised valimised on juba alanud ja jälle läheb kõik edasi. Kui millegi sellisega oleks hakkama saanud keskerakondlane, siis kogu vabariigi meedia oleks tormanud talle kõrri suhteliselt suure tõenäosusega oleks ta täna katki rebituna vedelemas kuskil nurga taga sellepärast, et see oleks olnud ikka pühaduse rüvetamine küll. Topeltstandardeid ju Eestis ei ole! Kõik käituvad ääretult viisakalt, olles sellele konventsioonile, millele Keskerakond pole alla kirjutanud, nemad ei eksi mitte millegi vastu. Ja veel üks asi, mis jäi hinge kriipima – seesama maamaksuküsimus. Mina küll olen kesklinna elanikuna tTallinna linnale änulik, et ta maamaksu tõstis. Jah, mul on valus seda maksta, aga minu kanalisatsioon 300 meetri kaugusel Ülemiste järvest ei voolagi enam Ülemiste järve, vaid läheb torusse. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja sellega on antud arupärimisele vastatud. Sellega oleme me tänased arupärimised läbi vaadanud.

Rakvere raipe kandidaat on Olev Puldre

Virgo Kruve — Tue, 10 Nov 2009 12:45:13 +0000

Rakvere raibe on taim, umbrohi. Poliitikas võiks umbrohi tähendada ka reeturit või ebaväärikat käitumist. Esimeseks kandidaadiks sellele kohale on Rakveres Keskerakonna nimekirjas volikokku valitud Olev Puldre, kes kohe vahetas erakonda ja liitus Isamaa ja Res Publica liidu väärtustevaba seltskonnaga.

Keskerakonna juhatus arvas Olev Puldre erakonnast välja

Keskerakonna juhatus arvas erakonnast välja Rakveres Keskerakonna nimekirjas volikogusse kandideerinud ettevõtja Olev Puldre, kes rikkus jämedalt erakonna põhikirja nõudeid ning kahjustas erakonna mainet.

Rakverest riigikokku valitud Toomas Varek nimetas Puldre käitumist reeturlikuks.

„Kui inimene kandideerib erakonna nimekirjas ja sai nimekirja häältega, mitte otsemandaadiga, volikogusse, siis ei saa sellist käitumist pidada soliidseks, julgen öelda, et see on erakonna ja nimekirja reetmine,“ ütles Varek.

Puldre vahetas erakonda vahetult pärast Keskerakonna nimekirjas Rakvere volikokku valituks osutumist.

Keskerakonna pressiteade 10.11.2009

Prokuratuur otsib põhjusi Reformierakonna rahastamist mitte uurida

Virgo Kruve — Thu, 05 Nov 2009 12:15:24 +0000

Täiest ennekuulmatu aga Riigikogu nimekirjas ja Reformierakonna fraktsiooni kuuluvate Robert Antropovi (teda karjusid appi joomistuuril olnud Peep Aru ja Toomas Tein 2005 aprillis) ja Jaanus Rahumaa valimiskampaania rahastamine firma poolt on kuulutatud legaalseks. See tähendab, et juriidiline isik ükskõik millise firma näol ei või toetada Reformierakonda aga kui see firma tasub poliitiku kandideerimise kampaania kulusid, siis prokuratuur ei vaevu isegi seda uurima.

Hüüdjaks hääleks õiguse kõrbes jäi Meelis Mandel oma Vikerraadio kommentaariga:

Kui ma eelmisel nädalal kahe kaitsepolitsei kõrge ametnikuga kohtusin, et nende palvel vestelda reformierakondlastest Riigikogu liikmete Jaanus Rahumägi ja Robert Antropovi ja europarlamendi saadiku Kristiina Ojulandi viimaste Riigikogu valimiste rahastamisest, tekkis mul kohtumise lõpus mulje, et tegelikult taheti teada, mis materjal Äripäeval käes on ja kuidas mitte uurimist algatada.

Enda sisetunne sai kinnitust, kui reedel teatas koos kapoga asja vaaginud riigiprokuratuur, et uurimise alustamiseks pole põhjust. Rahulikult lepiti Rahumägi ja Antropovi selgitustega ja ei uuritud asja sisuliselt, ei räägitud teiste asjaosalistega, ei püütudki dokumente leida. Jokk.
http://uudised.err.ee/index.php?06183359

Erisaade võttis pilada Keskerakonna ja Rahvaliidu võimalikku ühinemist

Virgo Kruve — Mon, 02 Nov 2009 08:05:26 +0000

Tundub, et Eesti Reformierakonna Ringhääling ehk ERR teeb kõik endast oleneva, et nurjata vasakpoolsete parteide suuremat koostööd.

Lisaks tuleb rõhutada, et Erisaate juht ja Eurovisioonil põhjalikult kõrbenud (tegi seal klaveri klimberdamise asemel sugutamise liigutusi ning pälvis euroopas hüüdnime piano fuckers of XXX) ning kunagi Riigikogus olnud Tarmo Leinatamm on siiani Reformierakonna liige.

Seega siis ära panemine maksumaksja raha eest! See milliseid teemasid käsitletakse Kanal 2 peal on osaliselt televaataja mõjutada, sest saab oma reklaami eelistustega ka saate vaadatavust vähendada aga ETV on reitingute suhtes täiesti tundetu.

Video on vaadatav youtube lehel:

Pärnu maavanem Toomas Kivimägi hakkab linnapeaks

Virgo Kruve — Mon, 02 Nov 2009 07:54:49 +0000

Praeguse Pärnu maavanema Toomas Kivimägi pärast muutis Eesti Vabariigi parlament ehk Riigikogu lausa avaliku teenistuse seadust!

29. oktoobri linnavolikogu istungil valiti volikogu esimees ja aseesimehed ning kuulati ära Pärnu Linnavalitsuse lahkumispalve.

Volikogu esimeheks valiti 29 poolthäälega Cardo Remmel, kes kandideeris valimistel Toomas Kivimägi Valmisliidus. Volikogu aseesimeesteks valiti 24 poolthäälega Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas kandideerinud Jüri Kask, 28 poolthäälega Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas kandideerinud Epp Klooster ning 29 poolthäälega Reformierakonna nimekirjas kandideerinud Väino Hallikmägi.

Pärnu Linnavolikogu 33 liikmest osales istungil 30.

www.parnu.ee

Reformierakonna ministrid vallutasid ERR-i

Virgo Kruve — Mon, 02 Nov 2009 07:51:30 +0000

Vastik, vastik, vastik! Reformierakonna ministrid teevad juba varahommikul propagandat. sotsiaalminister Hanno Pevkur 7 minutit Terevisioonis ja Laine Jänes oma töölähetusest Saksamaale 9 minutit Vikerraadios.

Pevkuri teemaks oli tööpuuduse kasv ja selleks aastaks prognoosis ta kuni 100 000 registreeritud töötut ja järgmise aasta lõpuks kuni 120 000 töötut. Seega valimiste eelsel aastal kavatseb Reformierakonna minister oma valdkonnas suurendada vaid sotsiaaltoetustest elavate inimeste arvu. Tuleks ka rõhutada, et jutt käib registris olevatest ja abiraha saavatest aga mitte nendest, kellel on töötu abiraha saamise aeg otsa saanud.

Kultuuriminister suutis täpselt 9 minutit rääkida oma töölähetusest Saksamaale ja sealt jäid kõrvu märksõnad, et ta kohtub Berliini linna kultuuriministriga, siis veel kellegagi Deutche Wellest Eestist rääkivate materjalide meile näha toomiseks (teles ja internetis) ning kui aega leiab, siis läheb klassikaliste maalide galeriisse.

Tartu linna uus koalitsioon

Virgo Kruve — Sat, 31 Oct 2009 15:29:27 +0000

29. oktoobril allkirjastati Tartu linna uue koalitsiooni leping. Järgnev info www.tartu.ee lehelt:

PILTUUDIS: Täna allkirjastati Tartu koalitsioonilepe
Täna kirjutasid Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna esimees Urmas Kruuse, Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Aadu Must ja Eestimaa Rahvaliidu Tartu linnaühenduse esimees Karin Jaanson Tartu raekoja saalis alla dokumendile “Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonilepe Tartu linna valitsemiseks aastatel 2009-2013″.

tartu.ee ja leping .doc failina

Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu koalitsioonilepe Tartu linna valitsemiseks aastatel 2009-2013

http://info.raad.tartu.ee/teated.nsf/0ddc6c63534c1819c2256c4e003069d6/17ba6fb494f027dcc225765e004924ad/tekst/0.84?OpenElement&FieldElemFormat=jpg

Lähtudes 18. oktoobril 2009. aastal toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemustest Tartus, otsustasid Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond ja Eestimaa Rahvaliit, edaspidi Partnerid, ühendada oma jõupingutused Tartu edasise arengu nimel koostööks Tartu Linnavolikogus ja Linnavalitsuses ning moodustada võimuliidu ühiseks valitsemiseks Tartus aastatel 2009–2013.

Käesolev lepe tugineb Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna ja Eestimaa Rahvaliidu valimisprogrammidele 18. oktoobri 2009. aasta Tartu Linnavolikogu valimisteks, Tartu linna arengukavadele ning varasemates osapoolte vahel sõlmitud koalitsioonilepingutes väljendatud suundumustele.

Paljude investeerimiskavade teostamine sõltub Euroopa Liidu, riigi ning linna rahalistest võimalustest, mis on otseselt seotud üldise majanduskeskkonna muutustega. Koalitsioonileppe prioriteediks on kõigi tartlaste toimetulek ja heaolu ning avalike teenuste arendamine.

Linnajuhtimise põhimõtted

Ühendades endas traditsioonid ja pürgimuse modernsusele, toetuvad partnerid võimuliidu moodustamisel ja linnajuhtimises järgmistele väärtustele:

Elukeskkonna järjekindel paremaks muutmine.
Avatus. Linlaste laialdane kaasamine otsustusprotsessidesse. Tõdede, uskumuste, väärtuste ja elustiilide paljususe tunnustamine.
Osalus. Sotsiaalsete väärtuste ja ühiskonna sidususe olulisus. Linlaste vastutustunne kogukonna ees ja aktiivsus ühistegevuses.
Innovatiivsus. Uute ideede ja lahenduste väljatöötamine, kasutamine ja tunnustamine. Teadmistepõhisele majandusele üleminek, ettevõtlikkus ja majanduslik avatus.
Säästlikkus. Kokkuhoiu ja tõhususe väärtustamine nii valitsemisel, linnaruumi kujundamisel kui ka igapäevases linnaelus.
Sünergia. Stimuleeritakse koostööd ja integreerivaid piiriüleseid ettevõtmisi.

Avatud valitsemine ja linlaste laialdane kaasamine otsustusprotsessidesse

Kaasame kõik volikogus esindatud poliitilised jõud linnaelu oluliste küsimuste aruteludesse juba otsustusprotsessi algfaasis.
Anname kodanikualgatusele ja erinevatele kodanikuühendustele (sh linnaosade seltsid ning eriala- ja huviühingud) avaramad võimalused linna asjades kaasa rääkida ning oma loomingulist initsiatiivi rakendada. Langetame suurt avalikku huvi pakkuvaid otsuseid alles pärast nende põhjalikku läbiarutamist kodanikeühenduste ja piirkondlike seltsidega.
Loome linlastele rohkem interaktiivseid võimalusi rääkida kaasa linnale tähtsate otsuste, sh planeeringute ettevalmistamisel, kasutades selleks sotsiaalvõrgustikke, veebifoorumeid, linna kodulehte ning teisi moodsaid suhtlusvahendeid.
Delegeerime ülesandeid koos vastava eelarve ja vastutusega kodanikuühendustele seal, kus nad osutuvad linnavalitsusest otstarbekamaks teenusepakkujaks.
Loome kõigile tartlastele mõeldud „Heade mõtete fondi”, millega toetame linlaste omaalgatuslikke projekte, kaasates seeläbi kolmanda sektori avaraid võimalusi.
Lihtsustamaks tartlaste asjaajamist, arendame linna juhtimises „ühe akna teeninduse” põhimõtet (one-stop shop), mis tähendab, et võimalusel suhtleb linnakodanik asja-ajamistes vaid ühe ametnikuga ning muud protseduurid viiakse läbi linnavalitsusesiseselt.
Suurendame muukeelse elanikkonna võimalusi nende aktiivseks tegevuseks eesti keele- ja kultuuriruumis.
Jätkame noortevolikogu toetamist ning noorte esindajate kaasamist linna otsustusprotsessi.
Koostöös ülikoolide ja mittetulundusühingutega alustame sallivuse tõstmise programmi, et Tartus tunneksid ennast turvaliselt kõik elanikud, hoolimata nende east, soost, rahvusest, nahavärvist jne.
Koostame kodanikuühiskonna arendamise koostööleppe.

Tartu on teadmuslinn

Teadmuslinnana on Tartu rahvusvaheliselt mainekas ülikoolilinn, kus on kõik tingimused, et omandada mitmekülgseid, kvaliteetseid teadmisi ja teha teadustööd. Haridus- ja teadusasutused on linna kõige suuremad tööandjad. Õppetöö kõrge kvaliteedi tagab lõimunud võrgustikupõhine haridussüsteem, millesse kuuluvad üld-, kutse- ja kõrgharidus.

Lähtume hariduse arengukava läbivaatamisel muutuvatest demograafilistest oludest, kindlustades jätkuvalt kõrge hariduskvaliteedi ning hästi toimiva haridusvõrgustiku.
Tagame Tartus rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava alusel toimiva keskhariduse kättesaadavuse, kus saavad õppida Tartus töötavate välismaalaste lapsed ja teistes riikides oma haridusteed alustanud kooliealised tartlased.
Kaasajastame kõik Tartu koolimajad ja varustame need vajalike infotehnoloogiliste lahendustega. Hõlbustame nii õpilaste kui ka õpetajate tööd ning alustame piltootprojekti digitaalse õpikeskkonna loomiseks.
Korraldame õpetajatele vastavad koolitused, et nad kasutaksid ainetundides aktiivselt innovaatilisi lahendusi.
Jätkame kuld- ja hõbemedaliga gümnaasiumilõpetajate premeerimist ning tunnustame rahvusvahelistel olümpiaadidel osalenud õppureid.
Soodustame üldhariduskoolide, Kutsehariduskeskuse ning kõrgkoolide koostööd, et võimaldada õppuritel saada parim haridus.
Viime lõpuni Tartu koolistaadionite korrastamise.
Koostöös Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega ning Kaitseliiduga võimaldame õpilastele vabatahtliku riigikaitseõpetuse kursused.
Toetame majandusõpet ja ettevõtlikkuse arendamisele suunatud tegevusi Tartu koolides
Aitame kaasa riigiastustuste, sh Rahvusarhiivi ja Riigikohtu sobiva asukoha leidmisele.

Ülikoolilinn Tartu

Teostame koostööprojekte Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ning teiste kõrgkoolide, kultuuriasutuste ning erasektoriga, et ühiselt arendada Tartut kõigis eluvaldkondades. Jätkuvalt kaasame ülikoolid linna sõlmprobleemidele lahenduste otsimisele ning linnaruumi planeerimisele.
Toetame ülikoolide ja ettevõtjate koostööd ning soodustame innovaatiliste ettevõtete teket ja arengut koostöös Tartu Teaduspargi ja ettevõtlusorganisatsioonidega.
Toetame Tartu kõrgkoolide infrastruktuuri arendamist ning avatust linlastele.
Toetame teadushuviliste õpilaste arengut ja korraldame teaduslaagreid.
Loome koostöös Tartu ülikoolide ja ettevõtetega õuesõppe klassid.
Jätkame Raefondi ja Joosep Tootsi Fondi preemiate ning stipendiumite maksmist Tartu ülikoolide tudengitele ja õppejõududele.
Toetame rahvusvaheliste teaduskonverentside läbiviimist Tartus.
Loome stipendiumi kraadiõppes tudeerivatele välistudengitele.
Panustame Tartu kui rahvusvahelise konverentsiturismi sihtkoha tuntuse suurendamisesse.

Tartu on ettevõtluslinn

Tartu ettevõtlus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Ettevõtluse löögijõu moodustavad rahvusvahelistel turgudel edukad ettevõtted juhtivates majandusvaldkondades, mida toetab mitmekesine uus ja vana majandus. Kliendisõbralik ja keskkonda säästev tootearendus nii tootmises kui teeninduses tagab Tartu ettevõtjate edu.

Kaasame ettevõtjad linna arengut puudutavate otsuste kujundamisse.
Koostöös ülikoolide, Tartu Teaduspargi ja ettevõtetega soodustame innovatiivse ning teadusmahuka ettevõtluse arengut ja uute töökohtade loomist.
Toetame Tartu Teadusparki Nanolabi hoone rajamist, luues sellega parimad võimalused Eestis tipptehnoloogiafirmade arenguks.
Toetame Tartu Loomemajanduskeskuse tegevust, mis elavdab uute kultuuri- ja loovtööstuse ettevõtete teket ja arengut.
Väärtustame turismi kui suure potentsiaaliga ja tööhõivele olulist majandusharu.
Julgustame ja nõustame inimesi ettevõtlusega alustama. Selleks jätkame Tartu ettevõtlusnädala ja ettevõtlusalaste koolituste korraldamist ning toetame Tartu Ärinõuandla ja Tartu Teaduspargi tegevust.
Edendame koolides ettevõtluse aluste õpet, suurendades nii noorte tartlaste ettevõtlikkust ning valmisolekut oma äri alustamiseks.
Koostöös riigiga jätkame koolitusprojekte, et tagada soovijatele vastavad oskused kiireks naasmiseks tööturule.
Linna ettevõtluskonkursil väärtustame ka säästliku ja rohelise mõttelaadiga ettevõtjaid.
Arendame Tartu Loomemajanduskeskust, korrastades hooned aadressil Kalevi tn 13, 15, 17.
Toetame tootmise kiiret uuendamist, jätkates tööstusparkide paindlikku arendamist.
Tagame koostöös ettevõtjatega neile vajaliku linna infrastrtuktuuri arengu.
Tegutseme selle nimel, et Tartu oleks hea teenindusega linn.

Tartu on modernse elukeskkonnaga linn

Arendades Tartut „Targa linna“ põhimõttel, võttes kasutusele uudseid lahendusi linnaehituses ja -majanduses. Parendame linnas tehnilisi infrastruktuure, mis on ökonoomsed, jõuavad iga majapidamise ja ettevõtteni. Tõstame Tartu linnaruumi turvalisust ja miljööväärtuslikkust ning arendame ja kasutame seda jätkusuutlikkuse printsiibil. Jätkame Tartu integreerimist rahvusvahelisse transpordivõrku ja linna transpordikorralduse muutmist turvalisemaks, kliendi- ning keskkonnasõbralikumaks.

Tõstame linlaste rahulolu ühistranspordi teenusega, rakendades tänapäevaseid lahendusi, et informeerida reisijaid busside saabumisest, analüüsida busside täituvust ning optimeerida liinivõrku. Kindlustame linnaliinide bussipeatused bussiootepaviljonide- või varikatustega.
Koostöös naabervaldadega pikendame linnaliine ümbruskonna asumiteni. Usaldame piletimüügi ja liinide tellimise transpordikeskusesse, mille haldajaks on linn, ning korraldame hanked liinivedajatele. Vajadusel kaalume munitsipaaltranspordiettevõtte loomise otstarbekust.
Teeme ettevalmistusi keskkonnasõbralike biogaasil sõitvate busside kasutuselevõtuks.
Toetame jätkuvalt vanemate kui 65-aastaste inimeste tasuta bussisõitu.
Meie strateegiliseks eesmärgiks on tihedam koostöö Tartu ümbruskonna valdadega.
Toetame suurelamurajoonides parkimiskorralduse lahendamist ning haljastuse ja mänguväljakute rajamist. Toetame kortermajade energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu ning modernsete jäätmekogumisjaamade ehitamist. Peame tähtsaks korteriühistute hoovialade ja juurdepääsuteede kooskõlla viimist päästeameti vajadustega.
Rajame jäätmekogumisjaama Turu tänavale.
Toetame Tartu ühe olulisema värava, Tartu raudteejaama hoone valmimist.
Alustame Idaringtee ja Ringteesilla ehitust.
Tagame mugava liikumise Tartu kesklinna ning Tartu lennuvälja ja Tallinna Lennart Meri lennujaama vahel.
Toetame kiire ning mugava rongiühenduse väljaarendamist Tartu-Tallinn ning Tartu-Valga-Riia liinil.
Toetame keskkonnasäästlikku liiklemist, luues keskkonnasõbralikele liiklemisvahenditele Tartus spetsiaalsed parkimiskohad ja laadimispunktid ning tagame neile tasuta parkimise.
Rajame koolide, ülikoolide, bussijaama ja raudteejaama juurde turvalised rattahoidlad.
Jätkame Tartu linna rattateede võrgustiku arendamist, kaasates selleks ka Tartut ümbritsevad naabervallad.
Toome aktiivse elu Emajõele. Selleks kaasame Euroopa Liidu vahendeid, et alustada aastal 2011 atraktiivse jõekeskuse, Lodjapargi ehitust. Toetame sõude- ja aerutamisspordi ning veemotospordi arendamist.
Veesõidu hõlbustamiseks rajame Emajõele paadisadamaid ning toetame paaditankla valmimist.
Puhastame Emajõe kaldad ning rajame kallastele mugavad piknikupaigad ja terrassid.
Muudame Küüni tänava ja Kaubamaja esise haljasala peredele mõnusaks puhkealaks ning vabaõhuürituste toimumispaigaks.
Laiendame traadita interneti leviala kogu kesklinna alale ning koostöös Tartu Ülikooli kliinikumiga ka kliinikumi hoonetes.
Innustades tartlasi kaasa rääkima linna probleemide lahendamisele, tagame, et Tartu heakorratelefonile 1789 helistamisel on esimene kõneminut tasuta.
Loome võimalused talutoodete turule Annelinnas.

Tartu on hooliv linn

Kõigil tartlastel peab olema võimalus elada väärikalt. Tartus on inimesest hooliv ja turvaline elukeskkond ning iga inimene vastutab oma tegevuse ja selle tagajärgede eest. Heal tasemel tervishoid ja ravi, sotsiaalhoolekanne, sotsiaalkindlustus ja tööhõive tagavad Tartu elanikele tervise hoidmise ja taastamise ning tervise- ja sotsiaalprobleemide lahendamise võimalused ning elukestva toimetuleku.

Aastaks 2013 on igal Tartu lapsel lastehoiukoht. Toetame erasektori algatusi lastehoiuteenuste pakkumisel.
Ehitame uued lasteaiad-koolid jt. ühiskondlikud hooned energiasäästlikkust silmas pidades. Sh võttes kasutusele päikeseenergia, õhksoojuse ning muud alternatiivsed soojusallikad.
Toetame mängurühmade loomist kodustele väikelastele.
Jätkame mänguväljakute rajamist, mille tulemusena on aastaks 2013 Tartu igas linnaosas lastele avatud mänguväljak.
Jätkame sünnitoetuste maksmist.
Kindlustame, et ühe pere lapsed saaksid käia samas lasteaias.
Nõustame koole koolitoidu pakkumisel, jälgides, et koolitoit oleks tervislik, ning soodustame kodumaise mahetoidu pakkumist. Vaatame üle koolitoidu rahastussüsteemi, tagades, et kõik lapsed, sõltumata perekondlikust rahalisest seisust, saavad täisväärtuslikku koolitoitu. Linna panus koolitoidu rahastamisel ei vähene.
Tervishoiu edasiseks süsteemseks arendamiseks töötame välja Tartu linna terviseprofiili.
Toetame Tartu Ülikooli kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku teise ehitusetapi valmimisel 2009–2013.
Jätkame hooldusravi- ja hospiitsteenuse linnapoolset toetamist kliinikus.
Loome koos riigiga võimalusi töötute ümberõppeks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks vastavalt nende võimetele.
Laiendame pere-, majandus- ja finantsraskustesse sattunud tartlastele toimetuleku-nõustamise teenuseid, sh inimestele, kellel on probleemid kodulaenu tasumisega.
Jätkame munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide teenuste arendamist ning pakkumist vähekindlustatud ja hättasattunud inimestele. Kavandame eakatele tartlastele mõeldud elamute ehitamise.
Koostöös kolmanda sektoriga kasutame ära Euroopa Liidu võimalused pakkuda lapsega kodus olnud emadele täiendõppet, et nende tagasitulek tööturule oleks valutum.
Jätkame Tšernobõlis teeninutele sotsiaalsete lisatagatiste pakkumist.
Jätkame eakate päevakeskuste võrgustiku arendamist. Tõstame linnaasutuste, sh koolide osa piirkonna kogukondliku, sh huvitegevuse korraldamisel.
Arendame edasi haigete, eakate ja puuetega inimeste koduhooldust, koduõendust ja eakate häirenupu teenust.
Koostöös päevakeskustega jätkame toitlustusteenuse pakkumist eakatele.
Töötute rakendamiseks jätkame avalike tööde rahastamist linnaeelarvest.
Tagame pensionäridele ja vähekindlustatud peredele Anne saunas soodustuste programmi „Taskukohased neljapäevad”.
Koostöös erivajadustega inimeste ühendustega jätkame vajalike teenuste arendamist ja osutamist.

Linnaruumi planeerimisel, renoveerimisel ja kasutuslubade väljastamisel arvestame erivajadustega inimeste vajadustega.
Toetame rahaliselt erivajadustega inimesi nende eluruumide kohandamisel tulenevalt puudest.
Koostöös riigiga ehitame Käopesa Lastekodule peremajad.
Jätkame Laste Turvakodu renoveerimist.
Koostöös riigiga kavandame ja ehitame aktiviseerimis- ning rehabilitatsioonikeskuse kodututele ja töötutele.
Alustame VTHK Nõlvaku tänava pansionaadile teise järgu ehitust.

Tartu on loov linn

Tartu on Eesti kultuuri keskus, sügavate traditsioonidega, avatud ja arenev kultuurilinn. Linn kultuuri loomiseks, tarbimiseks ja edasikandmiseks. Eestis ainulaadne Tartu kultuurikeskkond tõmbab magnetina loovinimesi. Ergas kultuurielu kujundab professionaalsetele loojatele stimuleeriva ja soodsa tegevuspinnase. Linnavõim teadvustab endale ja linlastele kultuuri ning spordi väärtusi, investeerides kultuuri- ja spordialasesse tegevusse, organisatsioonidesse, infrastruktuuri ja koolitamisse.

Eesti vanim teater Vanemuine koos kontserdimajaga on jätkuvalt linna üks kõige olulisemaid koostööpartnereid teatri- ja kontserdielu arendamisel. Toetame hoonete jätkuvat uuendamist ja blackbox’i rajamist. Tagame jätkuvalt eakatele ja lastele taskukohased võimalused väärtkultuuri nautimiseks.
Toetame huvihariduse, sh tehnikaringide arengut eesmärgiga, et igal Tartu lapsel oleks võimalus osaleda huviharidusringide töös, olenemata tema perekonna majanduslikust seisundist.
Jätkame noortekeskuste arendamist ning kaasates Euroopa Liidu vahendeid, ehitame valmis Anne Noortekeskuse uue hoone ning renoveerime Lille Maja. Jätkame noortekohviku toetamist.
Lahendame Tartu I Muusikakooli ruumiprobleemid.
Kavandame Euroopa Liidu vahenditega Lille mäele Tartu Keskkonnahariduse keskuse ökomaja.
Toetame noortele suunatud kultuuriürituste, nagu tudengipäevade, festivalide ja klubiürituste läbiviimist Tartus. Oleme avatud uutele ja alternatiivsetele noorteüritustele ning algatustele
Ehitame aastaks 2011 valmis ainulaadse Ahhaa teadus- ja hariduskeskuse. Tagame koostöös ülikoolide ja riigiga Ahhaa keskuse jätkusuutliku arengu.
Toetame 2014. aastal avatava Eesti Rahva Muuseumi uue hoone valmimist.
Kaasates Euroopa Liidu vahendeid, toetame vanatehnika muuseumi arendamist.
Toetame traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamist nagu Hansapäevad, laulupidu, linnaosade päevad, üliõpilaste laulupidu Gaudeamus, Emajõe Festival jt.
Riigiga koostöös viime lõpule Pauluse kiriku renoveerimistööd, sh 1000-kohalise kontserdisaali ehituse.
Toetame alternatiivkultuuri tegevust Tartus, sh Kultuuritehase arendamist.
Jätkame kesklinna kultuurikvartali väljaehitamist, uuendame 2011. aastaks Antoniuse õuele teise käsitöömaja ning viime lõpule Mänguasjamuuseumi teatrimaja ehituse.
Valmistame ette Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu kunstimuuseumi ühise hoone ehitamist.
Lisaks traditsioonilistele üritustele toome aastal 2011 Tartusse Euroopa suurima rahvatantsu ja rahvakunsti festivali Europeade.

Tervislikud eluviisid

Arendame piki Emajõe kallast välja valgustatud tervisekoridori, mis kulgeb Tähtverest Ihasteni.
Töötame selle nimel, et iga kodu lähedal oleks valgustatud terviserada.
Aastal 2011 avame Tamme staadioni tribüünihoone, mis täiendab Tamme staadionit rahvusvahelisteks võistlusteks oluliste tribüünidega ning pakub ka siseruumides sportimisvõimalusi kogu linnarahvale.
Valgustame täies ulatuses Tähtvere dendropargi suusarajad ning tagame kvaliteetsed sportimisvõimalused suusatajatele, jooksjatele, rattasõitjatele ja teiste alade harrastajatele.
Koostöös Eesti Maaülikooliga arendame Tähtvere dendro- ja spordiparki.
Koostöös erasektoriga loome võimalused Tartusse rannavõrkpalli ja rannajalgpalli sisehalli rajamiseks.
Analüüsime ja korrigeerime Tartu spordijuhtimist ning rahastamist. Jätkame linna esindusklubide ning noorte andekate sportlaste ja tippsportlaste toetamist.
Alates 2010. aasta kevadest algatame terviseliikumise ürituste sarja “Terve Tartu!”.
Alustame Tartu jäähalli planeerimist.
Panustame Aura veekeskuse arendamisse ja jätkame laste ujumisõpetust.
Viime lõpule Tartu aerutajate ja sõudjate treeningbaasi rekonstrueerimistööd.
Toetame Tartu nelikürituste jätkamist ning tähistame väärikalt Tartu Maratoni 50. aastapäeva.

Tööjaotus linna juhtimisel ja esindamisel

Eesti Reformierakond täidab loodavas linnavalitsuses linnapea koha ning kolme abilinnapea kohad ning linnavolikogu aseesimehe koha.
Eesti Keskerakond täidab linnavolikogu esimehe koha ja loodavas linnavalitsuses ühe abilinnapea koha.
Eestimaa Rahvaliit täidab loodavas linnavalitsuses ühe abilinnapea koha.

Käesolev koalitsioonilepe tugineb Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna, Eestimaa Rahvaliidu, Isamaa ja Res Publica Liidu, Erakonna Eestimaa Rohelised ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 2009. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste Tartu programmidel ning Tartu linna arengustrateegial “Tartu 2030”.

Tartus, 29. oktoobril 2009. aastal

Urmas Kruuse, Eesti Reformierakonna Tartu piirkonna esimees

Aadu Must, Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna esimees

Karin Jaanson, Eestimaa Rahvaliidu Tartu linnaühenduse esimees

Majanduskriis tegi kooli remondi poole odavamaks

Virgo Kruve — Thu, 29 Oct 2009 13:39:54 +0000

Ajaleht Meie Maa annab teada, et headel aegadel tehtud projekt Leisi kooli remondiks on nüüd ehitamise järku jõudes muutunud poole odavamaks. Kunagi hinnati ehituse maksumuseks 38 miljonit, nüüd vaid 25,4 miljonit.

“Vallale on ehitushindade nii oluline kukkumine tõeliselt suur võit,” kinnitas Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. Tema sõnul rehkendas vald algselt koolimaja remondiks 38 miljonit, millele lisandunuks veel umbes neli miljonit ujula rekonstrueerimiseks. Nüüd õnnestub kõik tööd ära teha 25,4 miljoni krooniga.

Meie Maa 28. oktoober

Alajõe vallas sissekirjutusega manipuleerimine läks läbi

Virgo Kruve — Thu, 29 Oct 2009 12:57:19 +0000

Jääb üle oodata kuidas ja milline hinnang antakse Reformierakonna liikmel Robert Antropovile, kes kirjutas ka valimiste eel Paldiski linna oma sõpru ja tuttavaid sisse. Samuti elasid Pärnus Martin Helme ja Tiit Madisson paberite järgi ühel elamispinnal koos.

“Loomulikult ei ole valimistel nn surnud hingedega manipuleerimine aktsepteeritav,” ütles Heiki Sibul. Samas ei saa aga vabariigi valimiskomisjon tema sõnul Maalehega nõustuda selles, et Alajõe vallavolikogu valimised tuleks tühistada.

“Puudujääke kehtivates seadustes saab parandada ainult seadusandlikul teel,” märkis Sibul, lisades, et rahvastiku arvestus ei kuulu vabariigi valimiskomisjoni pädevusse.

“Sellest hoolimata oleme analüüsinud ka teisi sarnaseid juhtumeid ning kavatseme teha ettepaneku muuta seadusi nõnda, et probleem saaks lahendatud,” ütles Sibul.

Riigi peaprokuröri Norman Aasa sõnul on probleem väga tõsine, kui rahvastikuregistri kannetega hakatakse valimistulemuste mõjutamise eesmärgil teadlikult manipuleerima.

“Selline olukord ei ole kindlasti kooskõlas Eesti põhiseadusega,” tunnistas ta.

Aas juhtis tähelepanu sellele, et kui isik on saanud kellegi poolt hääletamise eest hüvitist, on karistusseadustiku järgi tegu hääle ostmisega.

“Sissekirjutus on niisugusel juhul lihtsalt ettevalmistav samm selleks,” tõdes Aas. Samas saab tema sõnul hääle ostmist tõendada üksnes siis, kui hääle ostja või müüja selle üles tunnistab.

29. oktoober 2009 Maaleht

Indrek Tarand: Alati vaata surma helgemat poolt

Virgo Kruve — Thu, 29 Oct 2009 12:09:34 +0000

Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni kuuluv Indrek Tarand on oma kodulehel pannud väga märgatavasse kohta mõtte: Always look on the bright side of death ehk alati vaata surma helgemat poolt!

Ma olin natuke šokeeritud surma kummardamisest. Kuid teisalt, miks ka mitte, sest iga elatud päev on samm surmale lähemale.

Teeme siis kõrgelt tasustatud Euroopa Parlamendi liikme soovituse järgi:

Always look on the bright side of death ehk alati vaata surma helgemat poolt!

Ja siin on Indrek Tarand oma mõttega ka suuremal pildil:

Autori foto roti “ilusast surmast” Tallinna kõrvaltänavas Taasiseseisvumispäeval 20.08.2009 ja www.tarand.ee 29.10.2009

Ivari Padar otsib Brüsselist pissivat koera ja joob nisuõlut

Virgo Kruve — Thu, 29 Oct 2009 11:13:26 +0000

MTÜ Eurosaadik juhatuse liikmena pean vajalikuks teatada, et Ivari Padar ei ole eurosaadik vaid Euroopa Parlamendi saadik. Tema pädevus pole isegi piisav oma talu juhtimiseks! Kuidas muidu oleks temast maksuvõlglane saanud? Lisaks veel asjaolu, et 2 aastat Andrus Ansipi valitsuses veedetud rahanduministri kohal tähendas Eesti riigi eelarvete pidevat ümber tegemist ja kärpimist. Tõsi, tal oli teisi kaastöölisi selles aga otsused kinnitas tema või tema volitatud isikud ja seega oli ta vastutav ka nende eest.

Nüüd on juunist Euroopa Parlamenti valitud Ivari Padar selgeks õppinud Brüsselis õige õllesordi valimise ja läheb veel pissivat koera otsima. Ilmselt on tema elu ainsaks väljakutseks veel reisimise jooksul pissipeatuste õigesti planeerimine, et joodud nisuõlu ikka õigel ajal välja tuleks. Selline on maamees, kes tahtis puskari ajamise seadustada Laari valitsuse ministrina ja Ansipi valitsusest lahkus pärast -15,1 % kvartaalse SKP languse tekitamises osalemist.

Ivari Padar euroopa parlamendi saadikuna on näinud ära pissiva poisi ja pissiva tüdruku aga mitte veel pissiva koera kuju. Foto 29.10.2009 Maaleht Virgo Kruve

Lisaks tuleb küsida reklaami kohta artikli keskel. Kas see Võro toidutööstus oli kuidagi artikli valmimise sponso või näiteks vastutav Ivari Padari paisunud vöökoha pärast? Igatahes ma tunneksin enda elu küll väga ebamugavalt kui suur kõht ei laseks toolil muudmoodi istuda kui selle seljaleenile nõjatudes. Muidugi kinga paelte sidumine oleks ka raskus aga seda võib harjutamise järel ka pimesi teha.

Üks on kindel, et nuuma sortsi palju jõuad, ikka jätab ta enne valimisi parempoolsed parteid hätta.

TV3 näitas valimiste päeval 3 valimisreklaami.

Virgo Kruve — Thu, 29 Oct 2009 10:25:33 +0000

Kahjuks on petensiooni esitamisega hiljaks jäädud aga taoline TV3 uudiste saate korduse katkend läks eetrisse juba aktiivse valimiskampaania keelatud ajal ehk siis valimiste päeval 18. oktoobril kell 05:32.
See oli telejaamale kolmas rikkumine päeva jooksul! Päeva esimestel minutitel näidati IRLi ja Keskerakonna reklaame. Nüüd seekord siis Reformierakonna oma. Kuidas politsei sai selle maha magada ja mitte tegeleda valimisseaduse rikkumistega? Kas tõesti peab iga asja kohta neile kaebuse esitama ehk piltlikult ninapidi sisse suruma ja alles siis saavad aru, et jah, seadust on rikutud.

Maksulaekumine on kehv aga Jürgen Ligi tagastab laenu

Virgo Kruve — Thu, 29 Oct 2009 10:06:02 +0000

Midagi vastuolulist: täna toimus meditsiinitöötajate streik kavandatavate eelarve kärbete vastu meditsiinis (plakat: haigeid ja surnuid euro ei aita) ja Rahandusminister õigustab juba võetud laenu ennetähtaegset tagastamist.

Rahandusministeerium otsustas tagastada käesoleva aasta mais laenatud 50 miljonit eurot Swedbankile enne lepingus kokkulepitud aega, sest vajadus laenu edasiseks hoidmiseks puudub.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on riigi rahavood ja likviidsus järgnevatel kuudel piisavad, et riigieelarve kulude väljamaksmisega toime tulla.
“Kuigi laenu kaasamine on tõenäoline nii 2010. aastal kui ka hiljem, ei ole otstarbekas varasemat laenu igaks juhuks riigikassas hoida. Seda enam, et finantsolukorra rahunedes muutuvad ka laenutingimused soodsamateks,” sõnas Ligi meediale.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=352707

Ma oleksin väga üllatunud kui laenu varasemal tagastamisel õnnestuks intressidest vabaneda. Vähemalt mina mäletan küll eraisiku lepingutest, et varem saab küll tagasi maksta aga intressid tuleb kogu perioodi kohta tasuda.

Ma arvan, et tegelikult oli Hansapanga poolt saada 45 miljonit eurot laenuraha tagasi või siis toimus mingi keemia seoses eurole pürgimise kavadega.

Keset ohakaid sirgus Rakvere tulevane linnapea Rannar Vassiljev

Virgo Kruve — Thu, 29 Oct 2009 09:34:34 +0000

Rakvere linnas on SDE saamas linnapea kohta. Senine abilinnapea Rannar Vassiljev ihkab tõusu ametikohal. Kusjuures 2 aastat parempoolses valitsuses puudlit mänginud seltskond reedab kohe kui valimised lähenevad.

Rannar Vassiljev SDE Rakvere linnapeaks takjate ja ohakate kuningas. Foto valimiskampaania väliürituselt, Virgo Kruve 4.09.2009

Nüüd on siis teada, et esimese asjana tuleks linnapeal tegeleda keset linna kasvavate takjate küsimusega. Seda siis Laia tänava piirkonnas.

Ametipostide jaotus linna juhtimisel lepitakse Vassiljevi sõnul kokku osana koalitsioonilepingust.
“Ka selles suhtes erilisi erimeelsusi ei ole,” kinnitas Vassiljev, kelle hinnangul võiks koaltsioonilepingu allkirjastamine toimuda järgmise nädala alguses.

http://www.virumaateataja.ee/?id=180335

Lääne-Virumaa maavanem "makaronimees" Einar Vallbaum hakkas koduloo uurijaks

Virgo Kruve — Thu, 29 Oct 2009 09:00:45 +0000

Tundub, et maavalitsustes pole tõesti midagi muud teha kui õigustada oma eksistentsi. Nüüd osutus äsja ametisse saanud “makaronimees” Einar Vallbaum veel ka koduloo uurijaks.

Viimati kandideeris Einar Vallbaum Riigikokku 2007. ja jagas kampaanias ka makarone. Sellest ka minu jaoks nimetus makaronimees. Hiljem reetis ta erakonna maavanema töökoha eest ja teeb koostööd ansiplaste ja laarikutega. Teadagi, majanduskriis mõjub halvasti ka ettevõtja transpordi ärile.

Järgnev maavanem Einar Vallbaumi jutt käib õpetaja mälestusmärgi kohta, mida kavatsetakse rajada:

Loodav õpetaja autähis võiks kujuneda objektiks, mille juurde väljasõite ja klassiekskursioone korraldada, kus kohtuda oma klassi- või koolikaaslastega, saada kokku oma õpetaja ja kogu klassiga ning austada neid, kes on meie eluteed kujundanud ja maailmapilti mõjutanud, ning meenutada ja mäletada neid, kes kunagi olnud.
Kutsun teid kõiki üles sellele mõtlema, vaatama korraks tagasi, meenutama oma õpetajaid, ja ehk on praegune õpetajate kuu ka õige aeg, mil võtta ette tee oma endiste või praeguste õpetajate juurde ning neid lihtsalt tänada.
Kuni 24. veebruarini ootab aga Lääne-Viru maavalitsus lugusid oma õpetajatest, et talletada ilusad hetked ja väärtused sõnadesse.
http://www.virumaateataja.ee/?id=180929

Mulle ei meeldi mehed, kes vahetavad töökoha pärast põhimõtteid. Maavanem oleks võinud makaronide juurde jääda.

PS. piltide allkirjad ei ole millegi pärast loetavad, fotod Virgo Kruve

Läheneb valimiste kulude aruannete esitamise tähtaeg

Virgo Kruve — Wed, 28 Oct 2009 10:10:23 +0000

Vaid 20 päeva on jäänud veel erakondadele ja valimisliitudele 18. oktoobri kohaliku omavalitsuse valimiste kampaanias tehtud kulutuste aruannete esitamiseks. Tähtaeg on 18. oktoober.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 59 lg 1 (KOVVS) kohaselt esitab valimisliit kohaliku omavalitsuse volikogu valimiskampaania läbiviimiseks tehtud kulutuste
ning kasutatud vahendite päritolu kohta aruande Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjonile (edaspidi korruptsioonivastane komisjon).
KOVVS § 59 lg 7 kohaselt on korruptsioonivastasel komisjonil õigus nõuda täiendavaid dokumente valimisliidu moodustajate ja valimisliidus kandideerinud isikute poolt tehtud
valimiskampaania kulutuste ja kasutatud vahendite päritolu kohta.

Eelnev tsitaat pärineb ühest aruande vormist, mis on avaldatud Riigikogu korruptsiooni vastase erikomisjoni kodulehel:

http://www.riigikogu.ee/index.php?id=54875&parent_id=33456

Eriti huvipakkuv tuleb olla Reformierakonna aruande suhtes, sest viimastel Riigikogu valimistel oli vähemalt kaks vassimise juhtumit sellega.

Esiteks Anna-Maria Galojani väga väike deklareeritud kulu, mis oli ekspertide hinnangul ligi poole väiksem.

Teiseks Robert Antropov ja Jaanus Rahumägi (kuulub sellesse järelvalvet teostavasse komisjoni) ning reklaamibüroo Droom juhtum, kus reformierakondlased tegid kulutusi kahe miljoni ulatuses kumbki aga aruannetes näitasid sellest vaid poole ning tasumata jäetud summa tõttu põhjustasid ka firma pankrotistumise. Sellest on ka siin lehel varem kirjutatud.

TNS Emor erakondade populaarsus on laest võetud

Virgo Kruve — Tue, 27 Oct 2009 15:10:22 +0000

Kui usud poolt TSN Emor´i sotsioloogilistest uuringutest, oled poolega petta saanud. Just taolise järelduse saab teha nende andmetest erakondade populaarsusest oktoobris ja KOV valimiste tulemustest.

Kohati on vahe lausa 2 kordne. Näiteks Reformierakonnale pakutakse protsenti 31 aga valimistel saadi vaid 16.

foto allkiri: 26. oktoober 2009 TNS Emor näitas erakondade populaarsuse tabelit, kus ainsana kattus kohalike valimiste tulemusega Keskerakonna toetus. Reformierakonna protsenti oli 2 korda suurendatud, Eestimaa Rohelistel lausa 6 korda. Foto ETV ekraanilt

Kohaliku omavalitsuse volikogu tegelik erakondade toetus oli protsentides aga järgnev:

Kas panite tähele, et võrreldes valimiste tulemusega on ligilähedaselt sama protsent vaid Keskerakonnal? Seevastu Reformierakonna valimiste toetuse protsent on vaid 16 ehk poole väiksem, IRL-i toetus 3 % võrra erinev (jääb vea piiresse), SDE tulemus 5 % võrra ülesse kirjutatud, Eestimaa Roheliste protsent oli 600 % erinev tegeliku valimiste tulemustest ja Rahvaliit sai ligilähedaselt sama toetuse ka valimistel.

Sellist süstemaatilist protsentidega eksimist saab selgitada kas vigase meetodi või litsalt tellitud tulemusega. Pange tähele, et Eesti Reformierakonna Ringhäälingu ehk ERR-i tellitud uuringu protsentide järgi on valitsusliidu toetus endiselt 55 % (Reform, IRL ja Rohelised) kuid valimistel oli see vaid 31,7. Seega 2/3 inimestest ei andnud oma toetushäält valitsusse kuuluvatele või seda toetavatele roheliste parteile.

Harva on võimalik uuringufirma meetodeid sedavõrd tõsiselt ekslikeks tunnistada kui vahetult pärast valimisi. TNS Emor hinnang tehti 749 inimese järgi aga valimistel ütles protsendid välja 658 214 inimest. See on üldteada, et mida suurem on valim, seda täpsem on ka tulemus ja vastupidi, väiksem valim põhjustab suurema vea.

Emori analüütiku Aivar Voogi sõnul osales kohalikel valimistel vähemalt 20% ulatuses mittekodanikke, kellest absoluutne enamus hääletas Keskerakonna kandidaatide poolt. Ka õnnestus kohalikel valimistel Keskerakonnal kõige paremini tuua oluline osa potentsiaalsetest hääletajatest valima, märkis Voog.

Kuu varasemaga võrreldes kasvatas toetust ka Isamaa Ja Res Publica Liit, keda toetas 17% vastanutest ehk 3 protsendipunkti võrra enam kui septembris. Sotside toetus langes septembrikuu 14 protsendilt oktoobris 12 protsendile. Rohelisi toetas seitse ja Rahvaliitu kolm protsenti vastanutest.

Emor küsitles Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 749 valimisealist kodanikku üle kogu Eesti. Emor esitab andmed vaid neist vastajatest, kel on olemas selge erakondlik eelistus. Oktoobris oli “ei oska öelda” häälte osakaal 30%.

http://uudised.err.ee/index.php?06182379

Firma pankrotistus Jaanus Rahumägi ja Robert Antropoviga koostöö järel

Virgo Kruve — Mon, 26 Oct 2009 09:11:24 +0000

2007. Riigikogu valimistel tegi Pärnu tunnuslause välja mõelnud reklaamiagentuur Droom töid ka Reformierakonda kuuluvatele Jaanus Rahumägile ja Robert Antropovile. Nende eest jäid tuntud poliitikud miljoneid kroone võlgu. Pärast firma pankrotistumist möödunud sügisel hakati võlgu nõudma nende ülesostjate poolt ja Äripäev avaldas sellest ka pika artikli.

Raskused tekkisid Droomil seetõttu, et firma korraldas 2007. aasta riigikogu valimiste eel Rahumägi ja Antropovi valimiskampaaniat.
Rahumägilt eelmise aasta suvel saadud raha kasutas ta oma reklaamibüroo võlgade kustutamiseks. See ei aidanud aga pankrotti vältida, sest erinevalt Rahumägist polnud Antropov nõus võlga tasuma.
Valimised said läbi, Reformierakond võttis juubeldades võidu ja jätkas valitsusliidu juhtparteina. Šampanjat ei saanud aga endale lubada oravad võimule tagasi aidanud reklaamibüroo, kellele jäid kümnete firmade arved.
Äripäevale on mitmest allikast öeldud, et Rahumägi otsus võlg lõpuks tasuda võivad olla põhjustatud sellest, et ei tuleks avalikuks Reformierakonna varjatud rahastamisskeem.
Reklaamiringkondades on avalik saladus, et konkreetse poliitiku või erakonna valimiskampaaniat korraldava reklaamibüroo klientideks on ka erakonna või konkreetse poliitiku kampaaniat rahastavad ettevõtted, kes sõlmivad reklaamibürooga lepingud erinevate teenuste ostmiseks. Osa makstavast rahast läheb aga poliitiku valimiskulude katteks.
See on skeem, kuidas hiilitakse mööda seadusest, mis keelab parteide rahastamise firmadel ning võimaldab jätta saladuseks ettevõtted, kes maksavad kinni poliitiku kulud.

23. oktoober 2009 Äripäev

Mida ütlesid aga reformierakondlased selle peale kui nende liikmed jäid miljoneid kroone võlgu ja võimalik, et põhjustasid sellega omakorda firma pankrotistumise?

Reformierakonna suurtoetajast liige ja kinnisvaraettevõtja Ralf Õng ütles R-skandaali kommentaariks, et las osapooled kemplevad iseseisvalt omavahel, ühegi ametkonna sekkumine polevat praeguste andmete põhjal vajalik. „Mina arvan, et las kemplevad omavahel ja lahendavad selle jama ära. Kui keegi on võlgu, maksku ära, ja kui ei, siis ei. Rahumägi ja Antropov tegutsesid eraisikutena, Reformierakond pole midagi sellelt büroolt tellinud ja erakonna mainet minu silmis see juhtum ei mõjuta,“

23. oktoober 2009 Äripäev

või siis Delfis lugu pealkirjaga: “Reform: Äripäeva ilmutas rahaküsijate tellimusloo”

Erakonna poolt vaadates on pressiesindaja sõnul tegemist tavalise eraõigusliku vaidlusega, mille jaoks on Eestis olemas nii seadused kui kohtud. “Kummaline, et need materjalid ei kannata siis kohtusse minekut ja seal omavahel vaidlemist, kuid ajakirjanduses on nad piisavalt usutavad?!” märkis ta.
“Reformierakonda antud vaidlus ei puuduta, erakond tänaseks pankrotti läinud agentuur Droomiga
mingites suhetes ei ole olnud.”

Delfi 23.10.2009

Endine Reformierakonna peasekretär arvas asjast järgmist:

Reformierakonda kuuluv ja erakonda tänavu kolmandas kvartalis 100 000 krooniga toetanud IT-valdkonna ettevõtja Eero Tohver ütles täna Äripäevas kajastatud R-skandaali kohta, et nüüd peaks ametkonnad astuma omalt poolt mingi sammu, enne ei saa kedagi süüdlaseks pidada. „Nüüd peaks reaalselt mingi samm järgnema ametkondade poolt, kui see just tehniliselt võimatu pole. Usun Eesti politsei- ja kohtusüsteemi,“ sõnas Tohver.

Äripäev 23.10.09

Keskerakonna inimesed toetavad samuti asjas selguse toomist, sest Jaanus Rahumägi omab Riigikogu liikmena ligipääsu riiklikult oluliste otsuste tegemisele. Euroopa Liidus oleks see ennekuulmatu kui parlamendi liige ei usalda politsei poole pöörduda väljapressimise alla langedes.

Ain Seppik ütles Äripäevale, et kuna Jaanus Rahumägi on kapo erikomisjoni esimees, peab kaitsepolitsei väidetavat väljapressimisjuhtumit kohe uurima hakkama. Seppik ütles, et kriminaalmenetluse algatamine on vajalik, kuna Rahumägi kontrollib oma ametikoha tõttu kapo jm organite tegevust, kellel on juurdepääs riigi tippsaladustele. „Seetõttu, kui see fakt (väljapressimine – toim) aset leidis, siis on see riigijulgeolekuline küsimus,“ märkis Seppik.

Äripäev 23.10.2009

Teine keskerakondlane aga nimetab Rahumägi ja Antropovit oma sõpradeks. See oli kas väga hooletu sõnadega ringi käimine või siis poliitikule ootamatult väga julge otsus, sest tuleks meenutada ütlust: ütle, kes on sinu sõbrad ja mina ütlen, kes sa ise oled.

Riigikogu õiguskomisjoni liige Kalle Laanet on oma väljaütlemistes, mis puudutavad Rahumäge ja Antropovit, vaoshoitud, kuid ta nendib, et mehed peaksid avalikkusele selgitusi andma. „Kõige targem on, et minu head sõbrad Robert Antropov ja Jaanus Rahumägi selgitaksid avalikkusele, mis täpselt toimus,“ ütles Laanet. Ta ütles, et saab järeldusi teha vaid artiklist lähtudes, ning esimene mõte oli, et kulutusi saab teha nii palju, kui kulu eest ollakse võimelised tasuma.

Kalle Laanet, 23.10.2009 Äripäev

Samuti ei usu 2 reformierakondlase juttu nende suhtes valesüüdistuste esitamisest ja väljapressimise ohvriks langemisest Riigikogu kapo-komisjoni liige, sotsiaaldemokraat Kalvi Kõva:

„Suur mees, töötanud sellistes ametites, kuid läheb ise väljapressimisega kaasa ja kaudselt soodustab kuritegevust. Halloo! Tekib küsimus, kus riigis me siis elame? Tundub, et siin on tegemist pigem kavala valimiskampaania raha peitmisega ja kulude varjamisega,“ ütles Kõva.

23.10.2009 Äripäev

Tundub, et poliitiliseks skandaaliks vajalikud komponendid on olemas ja potti juba ära segatud. Jääb vaid oodata, kas IRL-i kokad Äripäeva toimetuses said oma eesmärgi täitmisega hästi hakkama ning oravate nahk saab räsitud.

euronews haige orav reformierakond reklaam plakat seagripp

Siit ka moraal kõigile firmadele: hoiduge reformierakondlaste eest, sest nende suurushullustus võib tuua kaasa teile võlgu jäämise ja pankrotistumise.

Reformierakond ja IRL kaotavad omavalitsuse pädevuse

Virgo Kruve — Mon, 26 Oct 2009 09:03:00 +0000

Kurb mõelda aga viimati oli pool IRL-ist ehk siis Res Publica Tallinnas võimu juures 4 aastat tagasi. Isamaaliit viimati 2001. ehk 8 aastat tagasi. Reformierakond aga aastani 2004. ehk 5 aastat. SDE pole terve kümnendi olnud Tallinna võimu juures.

Pole siis ka imeks panna kui rohelise koletisega võidelda lubanud “püha Jüri Pihl” leiab vajaliku olevat oma resoluutset Keskerakonnale vastandumist edaspidi varjata ning on valmis osalema Tallinna võimu juures. Sellest võib ka nii aru saada, et enne 1 aasta ja 4 kuu pärast toimuvaid Riigikogu valimisi oleks ka üks koht, kus võiks näidata enda tegevust ja mitte vaid opositsioonis istumist.

Samuti on arusaadav, et teised kolmikliidu erakonnad näevad selles justkui reetmist ja Postimees teeb juba karikatuure Jüri Pihli teemal.

26. oktoober ETV ajalehtede tutvustus. Koomiks ajalehest postimees. kus Edgar Savisaar on roheline koletis ja Jüri Pihl kiiktoolis mängiv poiss. foto ETV

Sama mõtet väljendas ka pühapäeval ETV Erisaatesse kutsutud Anvar Samost, kes on patoloogiline tsentristide vihkaja ja leidis selle väljendamisel tagantkiitmist ka reformierakondlasest saate juhi Tarmo Leinatamme poolt.

Terevisioon reklaamib riigikogulase raamatut: valimised 2011

Virgo Kruve — Fri, 23 Oct 2009 05:34:28 +0000

Vaene Raivo Järvi, Riigikogu liikmene peab vastu võtma hommikuse reklaami võimaluse oma äsja ilmunud raamatule isegi ETV Terevisioonis. Selle reformierakondlase toote tutvustuse maksab maksumaksja rahaga kinni Eesti Reformierakonna Ringhääling ehk ERR.

raivo järvi raamatust jutustamas terevisioon 23. oktoober 2009

Õnneks on möödas Priit Kuusik´u ja Tuuli Koch´i saatejuhi ajad kui reklaamiti raamatuid igal hommikul. Veel kevadel oli igal tööpäeval umbes 8.35 kuni 8.45 ette nähtud raamatute tasuta reklaamiks ehk tooteasetuseks. Selle juurde kuulus raamatu kättevõtmine saatejuhi poolt ja igate pidi kaamerasse näitamine.

Eestis tuleb kehtestada televisioonile loamaks nagu näiteks Soomes. Siis saab inimene oma raha paigutuse üle otsustada ja anda rahakotiga hinnanguid.

30. jaanuar 2009 ETV Terevisioon teeb reklaami Gerda Kordemets raamatule, mida hoiab enda käes Kaileen Mägi. Foto ETV

Ma ei ole päris raamatute tutvustuse keelustamist nõudmas aga vähemalt võiks jätkuda taktitunnet, et kutsuda raamatu autori kõrvale sellest rääkima mõni tasakaalustav isik lisaks: teine kirjanik, kriitik või kasvõi “inimene tänavalt”, kes ei teeks sellele läbinähtavalt haisvat reklaami ehk propageeri ostmist.

Samuti tuleks suhtuda skeptiliselt omale Riigikogu valimiste kampaaniat tegevatesse poliitikutesse.

Haridusminister Tõnis Lukas alustab tööpäeva hilinemisega

Virgo Kruve — Fri, 23 Oct 2009 05:12:47 +0000

23. oktoobri hommikul kell 7:20 oli Isamaa ja Res Publica liidu liige ning praegune haridusminister Tõnis Lukas juba Terevisioonis. Teemaks: “tuntud inimesed annavad koolis õpilastele tunni” nädal.

23.10.09 haridusminister Tõnis Lukas hilineb tööle, sest käis televisioonis rääkimas. Teatavasti asub ministeerium Tartus ja ETV stuudi Tallinnas. Foto ETV

Eesti peab olema ikka üks fucked up country kui ühte tühist projekti käib kogu hariduse elu juhtiv inimene isiklikult tutvustamas. Kuidas oleks olnud telefoniga helistamisega?

Lapsevanematel on põhjust nuriseda, sest selliste tühista asjade teles presenteerimisega varjatakse süsteemseid vigu. Kasvõi asjaolu, et aasta algul jõustunud õpetajate palgatõus on juba praeguseks ära võetud.

Katrin Siska sai rohkem toetust kui Hardi Volmer

Virgo Kruve — Tue, 20 Oct 2009 20:54:52 +0000

Teen veel ühe tagasivaate 22. septembri uudisele:

Ennustusportaal Triobet pani omavahel vastamisi kohalikel valimistel kandideerivad kuulsused ning ennustab edu pigem endisele punkarile Hardi Volmerile kui menubändi Vanilla Ninja liikmele Katrin Siskale.

http://www.ohtuleht.ee/347236

Tulemus on selline, et kumbki neist ei saanud otse volikokku aga on oma ringkonna nimekirjas 2. kohal. Hääli sai Hardi Volmer Põhja-Tallinna linnaosas 699 (ringkonnas hääletajaid 28094) ja Katrin Siska Pirital 229 (ringkonnas hääletajaid 8034). Seega häälte arvult oli Volmer parem aga kui arvestada ringkondade 3,49 kordset suuruse erinevust, siis oli Katrin Siska selgelt parem.

Kui Põhja-Tallinnas oleks ka 28 tuhande hääletaja asemel olnud vaid 8 tuhat, siis oleks Hardi Volmeri häälte arv olnud 699 / 3,49 = 200

Seda on kümnendiku jagu vähem kui Katrin Siskal.

Valimiste tulemust saigi kommide pealt vaadata

Virgo Kruve — Tue, 20 Oct 2009 12:38:13 +0000

Täitsa huvitav aga 9. oktoobril siin blogis kirjutatud jutt läks valimistel saadud häälte hulga järgi täppi ehk siis mida väiksem komm, seda vähem saadi ka hääli.

Koopia lehest http://valimised2009.com/2009/10/09/ennustame-valimiste-tulemust-kommide-pealt/

Mina teeksin valimiste prognoosi ka erakondade jagatavate kommide järgi. Täpselt nagu Toots vaatas õunte pealt, et kui hea poisslapse nime ta välja ütleb.

Kohalike valimiste kampaanias jagatavad kommid: Reformierakond, IRL, Keskerakond. Kui tehakommide suuruse järgi ennustus, siis võidab tõepoolest Keskerakond. Foto Virgo Kruve

Mart Laar jäi teles valetamisega vahele

Virgo Kruve — Mon, 19 Oct 2009 14:35:55 +0000

Eelinfo, video on internetti panemisel.

IRL-i esimees Mart Laar eitas ETV saates oma ühenderakonna poolset mandaatide kaotamist. Ta eitas selge sõnaga, et 2005. eraldi saadud Isamaaliidu ja Res Publica protsendid oleksid nüüdseks vähenenud.

Jääge kanalile, tuvastame veelgi valetavaid poliitikuid.

Pekske Keskerakonda, siis võidab ta valimistel

Virgo Kruve — Mon, 19 Oct 2009 08:12:15 +0000

Mida rohkem Keskerakonda peksta, seda parema tulemuse ta saab. Nii läks Keskerakonna korterite skandaalide ja korruptsioonis kahtlustamisega Tallinnas ning Mart Viisitamme KAPOga pressimises Pärnus.

Mart Viisitamm sai pärast 4 aastat kestnud mõnitamist Ärapanija saates, Kanal 2 Reporteris ja kohalikus Pärnu Postimehes ning ka kõigis teistes meedia väljaannetes teostatud süstemaatilise halvustamise järel ikkagi rohkem hääli kui 4 aastat varem. 2005. oli värske abilinnapea toetus 446 häält, nüüd üle Eesti vihatud linnapeal aga 730 häält.

Seega aitavad kõik Keskerakonna vastu rakendatud skandaalid ja kampaaniad kaasa sellele, et “valged parteid” ei suuda oma positsioone parandada. Isegi pärast Tallinna valimiskorralduse muutmist.
Muideks, Pärnus kaotas Toomas Kivimägi valimisliidule Keskerakond 1 mandaadi, Reformierakond 2 mandaati, IRL lausa 6 mandaati (varem oli Isamaa 5 ja Res Publica 5, nüüd kokku 4 saadikut) ja Rahvaliit kõik oma 2 kohta.

See on omamoodi perverssus aga mida rohkem Keskerakond näopeksu saab, seda suuremaks paisub tema häälte saak. Sellest on hakatud ka aru saama ja näiteks enne valimisi ei korraldata enam skandaale keskpartei vastu. Kui Keit Pentus ei oleks kulutanud oma telereklaamide raha praeguse Tallinna võimu halvustamisele ja rääkinud oma programmist järgnevaks neljaks aastaks, siis oleks tema partei poolt hääletajate hulk võinud olla ehk isegi üle Tallinna kokku suurem kui Edgar Savisaar sai ainuisikuliselt ühes linnaosas. Samamoodi IRL, kes lubas vaid vastanduda Keskerakonnale aga jättis avaldamata oma lubadused tallinlastele kui tal neid isegi oli.

Hea oponent on Keskerakonnale parem kui nõrk liitlane ning selle pärast saadaksegi järjest paremaid tulemusi valimistel. See hoiab partei valijaid koos ja kõhklejad ei kaldu eelistama poriga loopijaid.

Andke ka edaspidi Keskerakonnale näopeksu, sest muidu unustavad valijad ära, kuivõrd nad seda erakonda tegelikult vajavad.

Keskerakond võitis kohalikud valimised, kes siis veel!

Virgo Kruve — Mon, 19 Oct 2009 00:14:49 +0000

Üle Eesti anti Keskerakonna kandidaatide poolt 201 134 häält ehk 31,1 %. Tallinnas sai Edagar Savisaar rohkem hääli kui Reformierakond või Isamaa ja Res Publica liit. Tallinnas on Keskerakonnal enamus ehk 44 kohta 79-st. Tartus kaotas Reformierakond 2 kohta ja Margus Tsahkna rääkis ETV-s võimalusest nad opositsiooni jätta. Narvas kogus Keskerakond 76,2 % valijate toetusest.

ETV jõudis lõpuks ära oodata ka keskerakonna võidupeo kulminatsiooni ja Edgar Savisaare kõne.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemused 2009

Eesti kohalikud valimised tulemused kokku

Eesti Keskerakond 201 134 häält, 31,1 %
Eesti Reformierakond 108 824 häält, 16,8 %
Isamaa ja Res Publica liit 91 122 häält, 14,1 %
SDE 48 687 häält, 7,5 %
Rahvaliit 12 456 häält, 1,9 %
Eestimaa Rohelised 7 590 häält, 1,1 %
EKD 1 035 häält, 0,1 %

tallinn valimised keskerakond tulemus parim

Tallinna valimiste tulemused:

Eesti Keskerakond 114 024 häält, 53,5 %
Eesti Reformierakond 35 523 häält, 16,6 %
Isamaa ja Res Publica liit 32 977 häält, 15,4 %
SDE 20 947 häält, 9,8 %
Eestimaa Rohelised 4 669 häält, 2,1 %
Klenski nimekiri 2 637 häält, 1,2 %

Tallinnas enim hääli saanud kandidaadid.

Tuleks rõhutada, et Keskerakonna esimees sai üksinda rohkem hääli kui ükski teistest parteidest. Isegi Reformierakond ja IRL ei saanud üle Tallinna rohkem hääli kokku kui Edgar Savisaar Lasnamäel. Kunagine kolmikliit ei oleks siiski pidanud lõhkuma Virumaa valimisringkonda ida ja lääne omaks, sest siis oleksite hoidnud teda Tallinna linnast ja Toompeast kaugemal.

tallinn valimised kandidaadid

Tallinna volikogu kandidaadid ja nende saadud hääled:

38978	EDGAR SAVISAAR	Eesti Keskerakond
9733	JÜRI RATAS	Eesti Keskerakond
6642	DENISS BORODITŠ	Eesti Keskerakond
5570	VIKTOR VASSILJEV	Eesti Keskerakond
5294	MART LAAR	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
4909	VILJA SAVISAAR	Eesti Keskerakond
4262	URMAS PAET	Eesti Reformierakond
3416	KEIT PENTUS	Eesti Reformierakond
3281	MIHHAIL KORB	Eesti Keskerakond
3210	JUHAN PARTS	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
2744	TAAVI RÕIVAS	Eesti Reformierakond
2615	RAINER VAKRA	Eesti Keskerakond
2587	PEETER KREITZBERG	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
2448	SVEN MIKSER	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
2406	KEN-MARTI VAHER	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
2328	VLADIMIR VELMAN	Eesti Keskerakond
2281	JÜRI PIHL	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
2277	TOOMAS VITSUT	Eesti Keskerakond
2258	URMAS REINSALU	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
2153	VALDO RANDPERE	Eesti Reformierakond
2073	OLGA SÕTNIK	Eesti Keskerakond
1992	MARET MARIPUU	Eesti Reformierakond
1872	MARGARITA TŠERNOGOROVA	Eesti Keskerakond
1860	ERKI NOOL	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
1836	HANNO PEVKUR	Eesti Reformierakond
1680	MART MERI	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1629	KRISTIINA OJULAND	Eesti Reformierakond
1600	LAINE JÄNES	Eesti Reformierakond
1579	EIKI NESTOR	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1543	TÕNIS PALTS	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
1399	REIN LANG	Eesti Reformierakond
1399	ÜLLE RAJASALU	Eesti Reformierakond
1293	KALLE MIHKELS	Eesti Keskerakond
1292	SIIM VALMAR KIISLER	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
1247	TARMO KRUUSIMÄE	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
1234	LIISA-LY PAKOSTA	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
1197	ANDRES ANVELT	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1176	KATRIN SAKS	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1099	MERIKE MARTINSON	Eesti Keskerakond
1036	TOOMAS TÕNISTE	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
964	NATALIA MALLEUS	Eesti Keskerakond
929	YANA TOOM	Eesti Keskerakond
919	IGOR KRAVTŠENKO	Eesti Keskerakond
886	KALEV VAPPER	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
872	JURI POLJAKOV	Eesti Keskerakond
857	TIIT TERIK	Eesti Keskerakond
790	KADRI SIMSON	Eesti Keskerakond
713	MAILIS REPS	Eesti Keskerakond
704	REIN RATAS	Eesti Keskerakond
687	SOFJA DERJUGINA	Eesti Keskerakond
565	HANNES RUMM	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
546	MÄRT SULTS	Eesti Keskerakond
471	EVELYN SEPP	Eesti Keskerakond
458	REET ROOS	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
451	ENNO TAMM	Eesti Keskerakond
442	AIN SEPPIK	Eesti Keskerakond
431	REMO HOLSMER	Eesti Reformierakond
410	LAURI LAASI	Eesti Keskerakond
409	TARMO LAUSING	Eesti Keskerakond
352	KALLE KLANDORF	Eesti Keskerakond
336	TIINA LOKK-TRAMBERG	Eesti Reformierakond
335	ENN EESMAA	Eesti Keskerakond
332	INDREK RAUDNE	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
295	RUSLANA VEBER	Eesti Keskerakond
286	LEONID MIHHAILOV	Eesti Keskerakond
276	MIHHAIL KÕLVART	Eesti Keskerakond
274	MATTI MARTINSON	Eesti Reformierakond
257	VJATŠESLAV PRUSSAKOV	Eesti Keskerakond
228	IGOR JERMAKOV	Eesti Keskerakond
214	NELLI PRIVALOVA	Eesti Keskerakond
196	ANDREI NOVIKOV	Eesti Keskerakond
170	KSENIJA BALTA	Eesti Keskerakond
168	NATALIA VAINO	Eesti Keskerakond
129	KAIA JÄPPINEN	Eesti Keskerakond
65	ALEKSANDR MAKAROV	Eesti Reformierakond
64	ELMAR-JOHANNES TRUU	Eesti Keskerakond
37	ANDRES KOLLIST	Eesti Keskerakond
32	ANU HALLIK-JÜRGENSTEIN	Eesti Keskerakond
15	DAISY JÄRVA	Eesti Keskerakond

Tartu linna volikogu

Tartu linn valimite tulemused. Reformierakond kaotas 2 kohta

Tartu linnas volikokku valitud kandidaadid ja nende saadud häälte arv.

6117	URMAS KRUUSE	Eesti Reformierakond
3993	MARGUS TSAHKNA	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
2734	MARJU LAURISTIN	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
1311	AADU MUST	Eesti Keskerakond
1222	HELJO PIKHOF	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
833	PEETER TULVISTE	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
763	AIVAR RIISALU	Eesti Keskerakond
665	ENE ERGMA	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
575	URBO VAARMANN	Eesti Keskerakond
514	NIKOLAI PÕDRAMÄGI	Eesti Keskerakond
480	PEETER LAURSON	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
452	TOOMAS KAPP	Eesti Reformierakond
433	JARNO LAUR	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
428	VLADIMIR ŠOKMAN	Eesti Keskerakond
426	HANNES ASTOK	Eesti Reformierakond
424	TOOMAS SAVI	Eesti Reformierakond
395	TOOMAS JÜRGENSTEIN	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
357	MARGUS HANSON	Eesti Reformierakond
354	JOEL LUHAMETS	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
342	KARIN JAANSON	Eestimaa Rahvaliit
340	NATALJA TROŠINA	Eesti Keskerakond
334	JEVGENIA LINDEVALDT	Eesti Keskerakond
322	TRIIN ANETTE KAASIK	Eesti Reformierakond
314	JÜRI SASI	Eesti Reformierakond
290	VERNI LOODMAA	Eesti Reformierakond
285	IGOR ABARENKOV	Eesti Keskerakond
228	JÜRI KÕRE	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
209	HARRI JALLAJAS	Eesti Keskerakond
208	VELJO IPITS	Eesti Reformierakond
204	ANTS KASK	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
201	KAREL RÜÜTLI	Eestimaa Rahvaliit
199	TIIA TEPPAN	Eesti Reformierakond
197	KRISTJAN KARIS	Eesti Reformierakond
181	TOIVO MAIMETS	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
180	TEET JAGOMÄGI	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
176	ENN TARTO	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
171	PEEP PETERSON	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
166	HELE EVERAUS	Eesti Reformierakond
161	MERLE JÄÄGER	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
155	JANIKA MÖLDER	Eesti Reformierakond
154	VÄINO KULL	Eesti Reformierakond
151	TOIVO KABANEN	Eesti Reformierakond
138	TARMO PUNGER	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
138	JAAK ADAMSOO	Eesti Reformierakond
136	ARNO ARUKASK	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
131	MARGOT FJUK	Eesti Reformierakond
129	ARGO ANNUK	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
115	TÕNU INTS	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
100	PIRET ULUOTS	Sotsiaaldemokraatlik Erakond

tartu valimistel enim hääli saanud kandidaadid

Valimiste tulemus Narva linnas

narva linn valimised keskerakond

Narva linnas on Keskerakond vähemalt 10 korda populaarsem kui teisele kohale tulnud valimisliit. Kokku saadud 76,2 % toetust Euroopa Liidu riikides tavatu. Kui nende valimiste korraldamist ei oleks juhtinud Heiki Sibul, siis võiks arvata, et tegemist on mõne Venemaa või Valgevene hääletuse tulemustega. Kuid miks mitte ka Afganistani presidendi valimiste I vooru tulemusega, kus Hamid Karzai sai täpselt ümmarguste 500 ja 1000 hääleliste jaoskondade poolt hääli ning vastu ei olnud keegi.

Narva volikogu liikmed ja saadud hääled:

4508	MIHHAIL STALNUHHIN	Eesti Keskerakond
1016	YURY MISHIN	Valimisliit Jüri Mišini plokk – Meie kodu Narva
994	OLEV SILLAND	Eesti Keskerakond
895	GALINA VOLOGDINA	Eesti Keskerakond
814	ALEKSANDR BROKK	Valimisliit Uus Narva
641	ALEKSANDR JEFIMOV	Eesti Keskerakond
601	ALEKSANDR MOISSEJEV	Eesti Keskerakond
526	VLADIMIR MIŽUI	Eesti Keskerakond
518	TAMARA GORDEJEVA	Eesti Keskerakond
509	ANDREI FILIPPOV	Eesti Keskerakond
482	ANDREI TŠUHLJAJEV	Eesti Keskerakond
433	MAKSIM BELOZJOROV	Eesti Keskerakond
432	FJODOR OVSJANNIKOV	Eesti Keskerakond
430	VADIM ORLOV	Eesti Keskerakond
386	ANNA KOVALENKO	Eesti Keskerakond
379	ALEKSEI NALIVAIKO	Eesti Keskerakond
366	AGO SILDE	Valimisliit Uus Narva
355	LARISSA OLENINA	Eesti Keskerakond
348	VLADIMIR BUTUZOV	Eesti Keskerakond
338	TARMO TAMMISTE	Eesti Keskerakond
332	ALEKSANDR NIKOLAJEV	Eesti Keskerakond
318	NADEŽDA TŠERKAŠINA	Eesti Keskerakond
306	JELENA PAHHOMOVA	Eesti Keskerakond
305	TATJANA ZARUTSKIHH	Eesti Keskerakond
305	NATALIA UMAROVA	Eesti Keskerakond
284	ANTS PAULS	Valimisliit Peetri plats
283	OLGA NÄRGI	Eesti Keskerakond
248	SERGEI NIKITIN	Eesti Keskerakond
245	NIKOLAI BURDAKOV	Eesti Keskerakond
243	SERGEI LVOV	Eesti Keskerakond
210	ARTUR PÄRNOJA	Valimisliit Peetri plats

Teiste omavalitsuste tulemused ja täpsemad andmed on avaldatud lehel:

Kohaliku omavalitsuse valimiste tulemused!

Fotod ETV ekraanilt.

Kaotajad valimistel: IRL, Rahvaliit ja Reformierakond

Virgo Kruve — Mon, 19 Oct 2009 00:03:46 +0000

Need valimised mõjutavad kaudsemalt ka kogu riigi juhtimist, sest näiteks järgmist presidenti 2011. aastal hakkavad valima taaskord valijamehed omavalitsustest, nagu see läks 2006. THI-ga ja mingit rahva otsevalimisi ei korraldata.

Nendel valimistel tuli rohkem inimesi valima ja see suurendas ka mõnede erakondade häälte hulka, kuid näiteks Reformierakonna protsent jäi samaks (muutus oli +0,2 %).

Isamaaliit ja Res Publica said 2005. valimistel eraldi kandideerides kokku 17,04 % toetuse. Nüüd saadi vaid 13,9 protsenti, kuigi üldarvuna häälte kogus suurenes. Lisaks tuleks rõhutada, et Res Publica tulemus oli möödunud korral ligi poole nõrgem kui Uus poliitika lubadusega tulles 2002. sügisel. Seega on rahvuslik-konservatiivseid erakondi tabanud kängumine. Just selline kui toimus 2007. Riigikogu valimistel kui 38 koha asemel saadi 17 või umbes taolises suurusjärgus ehk siis poole vähem.

Eriti suure tagasimineku on teinud Rahvaliit, mille toetus kukkus 6,5 korda ehk 12,47 % pealt vaid tühisele 1,9 %-le. Muidugi on väike lohutus, et mingi osa nende kandidaatidest on nüüd kaevunud valimisliitude ridadesse ja kaotus ei olegi nii suur aga erakonna häbenemine on halb märk kasvõi järgnevaid Riigikogu valimisi arvestades.

kes kaotasid kohti protsentides 2009 omavalitsuse valimistel

ja lisame siia juurde tabeli 2005. valimiste tulemustest, et saaks võrrelda ka 2002. oktoobriga.

kohalikud valimised 2005 erakonnad protsent osalus graafik

Eesti kohalikud valimised aktiivsus oli 60,4 protsenti

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 23:56:59 +0000

Kohalike valimiste aktiivsus kujunes suuremaks kui oli 2005. aastal. Sulgudes toodud muutus 2005-ga:

Tallinna linn 65,3 % (+21,9 %), Harju maakond 64,3 % (+13,2 %), Jõgeva maakond 62,2 % (+5,7 %), Põlva maakond 61,7 % (+ 6,4 %), Tartu maakond 60 % (+9,5 %), Võru maakond 59,9 % (+6,9 %), Valga maakond 59,2 % (+7,6 %), Lääne maakond 58,8 % (+9,2 %), Ida-Viru maakond 57,8 % (+7,4 %), Järva maakond 56,7 % (+9,7 %), Hiiu maakond 56,1 %(+12,6 %), Lääne-Viru maakond 55,6 % (+10,3 %), Rapla maakond 55,6 % (+10,8 %), viljandi maakond 55 % (+8,3 %), Tartu linn 54,9 % (+12,4 %) ja Saare maakond 53,6 % (+9,6 %)

kohalikud valimised 2009. aktiivsus osalus ja 2005. võrdlus 3 viimast tulpa paremal

Tabelis on toodud vasakul pool praegused 2009. oktoobri kohalike valimiste tulemused ja paremale poole pandud möödunud valimiste analoogsed tulemused. 2005. ei toimunud elektroonilist hääletust.

Valimiste õhtu TV ja raadio intervjuud

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 23:51:32 +0000

Toimetamata valik ja lihtsalt kopeeritud ERR-i lehelt lingid, et äkki keegi ei näinud ja tahab seda hiljem vaadata. Ma ise ei ole ka jõudnud läbi sorteerida vikerraadio õhtu salvestis ega ETV ja Kanal 2 valimiste õhtu materjale.

19.oktoober 2009

Laar: tuleb venelastega tegelema hakata

19.oktoober 2009

Viisitamm: Pärnus võib tulla segasummasuvila

19.oktoober 2009

Reiljan: süüdistused on tõstatatud tulemuste mõjutamiseks

19.oktoober 2009

Pentus: tulemus oleks võinud olla parem

19.oktoober 2009

Savisaar: numbrid räägivad enda eest

19.oktoober 2009

Kruuse: tahan kohtuda kõikide erakondade juhtidega

19.oktoober 2009

Nestor: tulemus on täiesti normaalne

19.oktoober 2009

Ansip: peame Tallinnas rohkem pingutama

19.oktoober 2009

Pihl: Tallinnas võib tulemusega rahule jääda

18.oktoober 2009

Michal: eelvalimiste tulemused ei näita midagi

2009-10-18 – Maripuu: kõik tibud pole veel loetud

2009-10-18 – Vitsut: tulemus tuli heast tööst ja õnnest

2009-10-18 – Aaviksoo: valimised on läinud populistlikuks

2009-10-18 – Saks: väljaspool Tallinna on edenemine olnud parem

2009-10-18 – Lember: kohalikes omavalitsustes saab Rahvaliit hea tulemuse

Eesti Raadios

18.oktoober 2009 | 22:04

Mitmed tuntud kandidaadid ei ole Viljandis erilist toetust leidnud

Kuula »

18.oktoober 2009 | 21:49

Ida-Virumaal jääb Keskerakonna võim arvatavasti püsima

Kuula »

18.oktoober 2009 | 21:48

Valimisaktiivsus Paides oli kõrge

Kuula »

18.oktoober 2009 | 21:14

Sotsiaaldemokraadid loodavad sel korral Tallinna volikokku pääseda

Kuula »

18.oktoober 2009 | 21:08

IRL loodab saada Tallinna volikogus 15 kohta

Kuula »

18.oktoober 2009 | 20:58

Reformierakond loodab enda IRLi ja sotside koalitsioonile

Kuula »

18.oktoober 2009 | 20:50

Keskerakond loodab suuremale toetusele kui neli aastat tagasi

Kuula »

18.oktoober 2009 | 20:36

Narvas on ka sel aastal tugevaimal positsioonil Keskerakond

Kuula »

18.oktoober 2009 | 20:19

Pärnakatel polnud lubaduste põhjal kerge valikut teha

Kuula »

18.oktoober 2009 | 20:12

Tartus valimiste-eelset poriloopimist tõsiselt ette ei võetud

Kuula »

18.oktoober 2009 | 18:23

Valimistepäeva kokkuvõte

Kuula »

18.oktoober 2009 | 10:16

Heiki Sibul: agitatsioon täna keelatud

Kuula »

18.oktoober 2009 | 10:15

Heiki Sibul valimissedelitest

Kuula »

Faktum Ariko ennustas valimiste aktiivsuseks 76 protsenti

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 23:30:03 +0000

Täna on tõehetk, et teada saada 24. septembril avaldatud uuringu paikapidavus:

BNS-i tellimusel koostatud uuringufirma Faktum&Ariko uuringust selgus, et oktoobris toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel kavatseb hääletama minna 76 protsenti valijatest, vahendas Kuku raadio saade “Ärataja”.

http://www.epl.ee/artikkel/478648

Kas pidas paika?

Tegelikul oli osalus 60,4 protsenti.

Väga suur ennustuse viga ühelt küsitlusfirmalt aga pole ka imestada, sest BNS on varemgi kasutanud küsitlusi valimiste tulemuse mõjutamiseks. Näiteks 2002. kohalike omavalitsuste valimiste päeva lõunal avaldasid nad küsitluse tulemused Keskerakonna ülekaalukast võidust Tallinnas. Tulemuseks oli aga väga napp edu, sest pooldajad jäid võidu ootuses koju ja vihkajad mobiliseerusid.

Tartu linn on Eesti valimiste pidur, punane latern, sabas sörkija

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 22:34:15 +0000

Kell 1:23 on ainus suurem omavalitsus, kes ei ole suutnud oma valimiste tulemusi edastada Tartu linn. Kõik ülejäänud 16 linna, sealhulgas Tallinn, on seda teinud.

Ilmselt on selle põhjuseks, et otsitakse paaniliselt Reformierakonnale mandaate ja sedeleid juurde. Nimelt kell 00:20 paiku oli ETV ülekandes Tartu linn ja seal esinenud reformikas ei olnud sugugi löödud tollel hetkel olnud -3 mandaadi seisust ja ütles, et küllap nad saavad ikkagi 19 kohta täis nagu ka eelmisel korral. Valimiste tulemus pidi kindel olema alles lõpus. Nüüd selgub, et vahepeal on vahe kahanenud -2 mandaadi kaotuseks ja kogu Eesti ootab Tartu järel.

tartu tulemuste lugemine reformierakond kasuks

Kell 1:32 saadi lõpuks ka viimane osakond loetud.

tartu linn viimased osakonnad tulemused

Keskerakond on Tallinnas saanud 42 kohta: kell 23.20

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 20:28:01 +0000

Eesti Keskerakond on vahepeal lisandunud jaoskondade tulemuse abil jõudnud juba 42 kohani volikogus ehk saanud üle poole kohtade. Samuti kogunud fenomenaalsed 50 protsenti häältest. Keit Pentus, sa väike punane kuradike, ei saa Eesti pealinnas enam sepitseda oma kurje plaane.

tallinnas 42 kohta keskerakond

Toomas Vitsut tegi Vikerraadios ettepaneku ka SDE-le linna juhtimises osaleda aga eetrisse saanud Jüri Pihl oli selle vastu võtmisega kõhklev.

Kanal 2 peal istub löödud Indrek Tarand, kes heitab endiselt midagi poliitbroilerite teemal. Ta on imselge tõestus, et etanol tapab ajurakke ja mul on kurb meel, et perepea lastakse telekasse tola mängima.

Kell 23:35 parandus: Keskerakond sai 43 mandaadi (vahepeal oli isegi 44)

tallinnas 43 kohta keskerakond

Kärdla linna tulemused

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 20:21:32 +0000

Kärdla tulemused ja volikogu liikmed:

191	IVO EESMAA	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
178	ANTS VAHTRAS	Eesti Keskerakond
161	ANTON KALJULA	Eesti Reformierakond
155	GEORG LINKOV	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
76	JÜRI OJASOO	Eesti Reformierakond
61	INGE TALTS	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
45	KADRI TIKERPUU	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
44	LEMBITU INNO	Tuleviku Kärdla
43	ENE KAUPS	Eesti Reformierakond
41	OTT EPNER	Eesti Reformierakond
30	TOIVO PRUUL	Eesti Keskerakond
30	TIIT HARJAK	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
27	MARI JESMIN	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
26	REET KOKOVKIN	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
16	MARI-LIIS LEIVALT	Eesti Keskerakond

kärdla linn tulemused

Jõgeva linna valimiste tulemused

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 20:16:56 +0000

jõgeva linn tulemused

Volikogu liikmed ja kogutud hääled

235	KALMER LAIN	Eesti Reformierakond
179	AARE OLGO	Eesti Keskerakond
177	PEEP PÕDDER	Eesti Keskerakond
128	VIKTOR SVJATÕŠEV	Eesti Reformierakond
124	ANTS PRII	Eesti Keskerakond
120	PRIIT PÕDRA	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
108	MARKO SAKSING	Eesti Reformierakond
89	MAI TREIAL	Eestimaa Rahvaliit
87	TAISTO LIIVANDI	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
79	JAANO TERRAS	Eesti Reformierakond
63	KAIDO LEHTLA	Eestimaa Rahvaliit
60	MEELIS PAUKLIN	Eesti Reformierakond
48	TERJE HEIN	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
45	JÜRI TOIT	Eesti Reformierakond
45	RAIVO MEITUS	Eesti Reformierakond
43	LIISI POOM	Eesti Keskerakond
41	HELI RAEVALD	Eesti Keskerakond
40	AHTO METTING	Eesti Reformierakond
30	TOOMAS VAHUR	Eestimaa Rahvaliit

Haapsalu linna tulemused

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 20:08:58 +0000

Haapsalu linnas on kõik hääled loetud

haapsalu linn tulemused

Haapsalu volikogu liikmed ja hääled:

921	URMAS SUKLES	Eesti Reformierakond
451	INGRID DANILOV	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
304	ANDREAS RAHUVARM	Eesti Keskerakond
224	ANDRES AMMAS	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
217	NATALIA KOROPETS	Eesti Keskerakond
144	JAANUS KARILAID	Eesti Keskerakond
143	LAURI LUIK	Eesti Reformierakond
141	HELLE SAARSOO	Eesti Keskerakond
117	SULEV SAAREVÄLI	Eesti Reformierakond
92	TOIVO HEIN	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
91	RIHO LEPP	Eesti Reformierakond
89	RAIMOND LUNEV	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
89	TEET KALLASVEE	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
78	SIIM SAAREVÄLI	Eesti Reformierakond
75	TIIT MOOR	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
74	ÜLLE KRUUS	Sotsiaaldemokraatlik Erakond
69	KALJU AIGRO	Eesti Reformierakond
69	MATI SEPPI	Eesti Reformierakond
66	ALO LÕPS	Eesti Reformierakond
62	HEINAR TUULBERG	Erakond Isamaa ja Res Publica Liit
44	PEETER VIKMAN	Eesti Keskerakond

Keskerakond on saanud Tallinna volikogus enamuse: kell 22:50 seisuga

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 20:02:02 +0000

Kui loetud on 83 jaoskonda 113st on keskerakond saanud enamuse ehk 40 kohta volikogus.

keskerakond saanud tallinnas enamuse volikogu kohtadest

Järgnevalt tabel volikogu liikmetest kell 22:53 seisuga

Eesti Keskerakond	EDGAR SAVISAAR	25044
Eesti Keskerakond	JÜRI RATAS	6912
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	MART LAAR	4654
Eesti Keskerakond	VIKTOR VASSILJEV	3864
Eesti Reformierakond	URMAS PAET	3524
Eesti Keskerakond	DENISS BORODITŠ	2884
Eesti Reformierakond	KEIT PENTUS	2720
Eesti Keskerakond	VILJA SAVISAAR	2657
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	JUHAN PARTS	2651
Eesti Reformierakond	TAAVI RÕIVAS	2406
Sotsiaaldemokraatlik Erakond	PEETER KREITZBERG	2170
Eesti Keskerakond	MIHHAIL KORB	2102
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	KEN-MARTI VAHER	2099
Eesti Keskerakond	RAINER VAKRA	2049
Sotsiaaldemokraatlik Erakond	JÜRI PIHL	2049
Sotsiaaldemokraatlik Erakond	SVEN MIKSER	1976
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	URMAS REINSALU	1922
Eesti Keskerakond	TOOMAS VITSUT	1921
Eesti Reformierakond	VALDO RANDPERE	1912
Eesti Reformierakond	MARET MARIPUU	1619
Eesti Reformierakond	HANNO PEVKUR	1577
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	ERKI NOOL	1474
Eesti Reformierakond	KRISTIINA OJULAND	1445
Sotsiaaldemokraatlik Erakond	MART MERI	1414
Eesti Reformierakond	ÜLLE RAJASALU	1399
Eesti Keskerakond	OLGA SÕTNIK	1379
Eesti Reformierakond	JÜRGEN LIGI	1322
Eesti Keskerakond	VLADIMIR VELMAN	1310
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	TÕNIS PALTS	1302
Sotsiaaldemokraatlik Erakond	EIKI NESTOR	1294
Eesti Keskerakond	MARGARITA TŠERNOGOROVA	1291
Eesti Reformierakond	LAINE JÄNES	1286
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	SIIM VALMAR KIISLER	1099
Eesti Reformierakond	REIN LANG	1041
Sotsiaaldemokraatlik Erakond	KATRIN SAKS	1022
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	TARMO KRUUSIMÄE	964
Eesti Keskerakond	KALLE MIHKELS	959
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	LIISA-LY PAKOSTA	959
Sotsiaaldemokraatlik Erakond	ANDRES ANVELT	942
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	KALEV VAPPER	886
Eesti Keskerakond	TIIT TERIK	857
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	ANDRES HERKEL	855
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	TOOMAS TÕNISTE	834
Eesti Keskerakond	NATALIA MALLEUS	827
Eesti Keskerakond	MERIKE MARTINSON	807
Eesti Keskerakond	KADRI SIMSON	681
Eesti Keskerakond	IGOR KRAVTŠENKO	635
Eesti Keskerakond	YANA TOOM	612
Eesti Keskerakond	JURI POLJAKOV	604
Sotsiaaldemokraatlik Erakond	HANNES RUMM	565
Eesti Keskerakond	REIN RATAS	546
Eesti Keskerakond	MAILIS REPS	533
Sotsiaaldemokraatlik Erakond	MAIMU BERG	533
Eesti Keskerakond	SOFJA DERJUGINA	420
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	REET ROOS	398
Eesti Reformierakond	REMO HOLSMER	353
Eesti Keskerakond	EVELYN SEPP	320
Eesti Keskerakond	MÄRT SULTS	320
Eesti Keskerakond	LAURI LAASI	297
Eesti Keskerakond	AIN SEPPIK	295
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit	INDREK RAUDNE	294
Eesti Keskerakond	ENN EESMAA	258
Eesti Keskerakond	KALLE KLANDORF	256
Eesti Reformierakond	TIINA LOKK-TRAMBERG	255
Eesti Keskerakond	TARMO LAUSING	251
Eesti Reformierakond	MATTI MARTINSON	239
Eesti Reformierakond	TOOMAS KRUUSIMÄGI	227
Eesti Keskerakond	RUSLANA VEBER	225
Eesti Keskerakond	MIHHAIL KÕLVART	192
Eesti Keskerakond	LEONID MIHHAILOV	188
Eesti Keskerakond	VJATŠESLAV PRUSSAKOV	165
Eesti Keskerakond	IGOR JERMAKOV	150
Eesti Keskerakond	NELLI PRIVALOVA	134
Eesti Keskerakond	KSENIJA BALTA	118
Eesti Keskerakond	KAIA JÄPPINEN	105
Eesti Keskerakond	NATALIA VAINO	82
Eesti Keskerakond	ELMAR-JOHANNES TRUU	53
Eesti Reformierakond	ALEKSANDR MAKAROV	52
Eesti Keskerakond	ANU HALLIK-JÜRGENSTEIN	13

Esialgsed tulemused suuremates linnades seisuga kell 21

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 18:43:12 +0000

Vabariigi valimiskomisjoni lehelt: www.vvk.ee

Pöörake tähelepanu, et tulemused on esitanud kolmandik või vähemgi jaoskondadest ja need tulemused võivad märgatavalt muutuda.

linnade tulemused01 tallinn kell 21

linnade tulemused02 tartu linn kell 21

linnade tulemused03 haapsalu linn kell 21

linnade tulemused04 jõgeva linn kell 21

linnade tulemused05 jõhvi linn kell 21

linnade tulemused06 kohtla-järve linn kell 21

linnade tulemused07 kuressaare linn kell 21

linnade tulemused08 kärdla linn kell 21

linnade tulemused09 narva linn kell 21

linnade tulemused10 paide linn kell 21

linnade tulemused11 põlva linn kell 21

linnade tulemused12 pärnu linn kell 21

linnade tulemused13 rakvere linn kell 21

linnade tulemused14 rapla linn kell 21

linnade tulemused15 valga linn kell 21

linnade tulemused16viljandi linn kell 21

linnade tulemused17 võru linn kell 21

Häälte seis kell 21.00 ajal

Valimiste tulemuste selgumine ja kajastused

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 18:31:38 +0000

Vabariigi Valimiskomisjon: www.vvk.ee

Televisioonis: ETV ja Kanal 2 kanalil (TV3 on kokkuhoiu režiimil)

Eesti Rahvusringhääling: valimised.err.ee

Eelvalimiste hääletuse tulemused

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 17:50:47 +0000

Kell 20:30 seisuga kui loetud on e-hääled ja osad eelvalimisel antud hääled.

e-valimised01 eesti kokku

e-valimised02 harjumaa

e-valimised03 hiiumaa

e-valimised04 idaviru

e-valimised05 jogevamaa

e-valimised06 jarvamaa

e-valimised07 laanemaa

e-valimised08 laanevirumaa

e-valimised09 polvamaa

e-valimised10 parnumaa

e-valimised11 raplamaa

e-valimised12 saaremaa

e-valimised13 tartumaa

e-valimised14 valgamaa

e-valimised15 viljandimaa

e-valimised16 vorumaa

e-valimised17 tallinn linn

e-valimised18 tartu linn

Valimas on käinud 50,1 protsenti valijatest

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 13:45:58 +0000

Valimiste aktiivsus on osutunud suuremaks kui möödunud korral aga ilmselt ei tule Faktum Ariko 76 protsendi ligidalegi. Praegu on kell 16.00 see kokku 50,1 protsenti ja 4 aasta eest oli jaoskondade sulgedes 47 %.

Kell 16.00 oli hääletamas käinute protsent suurem kui möödunud korral: Harjumaal, Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Raplamaal, Saaremaal, Viljandimaal, Tallinna linnas (+10,1 %) ja Tartu linnas.

Hoog on raugenud Jõgevamaal, mis oli eelhääletamise ajal aktiivsuse liider aga nüüd on taandunud keskmisest aktiivsusest allapoole.

valimiste aktiivsus 2009 kell 16 seisuga ja paremal pool kolm tulpa 2005. valimiste lõpptulemustega.

Ligi kuu tagasi 24. septembril avaldatud uuring ei ole ilmselgelt paika pidanud:

BNS-i tellimusel koostatud uuringufirma Faktum&Ariko uuringust selgus, et oktoobris toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel kavatseb hääletama minna 76 protsenti valijatest, vahendas Kuku raadio saade “Ärataja”.

http://www.epl.ee/artikkel/478648

Mina ise ennustan, et 2009. osalus tuleb e-häälte võrra suurem ehk siis kokku osalus 57 protsenti. Möödunud korral 2005. oli see 47 % kokku.

4 aastat tagasi valimiste eel

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 12:44:06 +0000

Siin aadressil on üsna rohkel kajastatud erinevaid valimiste aegseid välireklaame. Meenutame vahelduseks 4 aasta taguseid kohalike valimiste eelviimase päeva tänavapilti.

15. oktoober 2005. oli Tallinnas ilus ja kuiv sügisene päev. Linnas liikudes jäi silma nii mõndagi.

Näiteks paljud tänavad oli ääristatud roheliste plakatitega, millel kiri K Igaühele! Uus kohuke. Mõned parteid nägid selles reklaami ühe tähega seostatavale erakonnale kuid Riigikohtu otsusega 2007. oktoobri algusest mõisteti “kohuke õigeks” ja tegemist ei olnud poliitilise reklaamiga. Kes veel pärast seda näeb selles poliitikat, siis torgake tal vana asja meenutamise pärast silm välja. Võib ka kaks. (vanasõna: kes vana asja meenutab, sellel silm peast välja).

Narva maantee Tallinnas. Välireklaam tootele, kus kohuke igaühele sildid olid muutunud tänavareklaami domineerivaks osaks. Foto Virgo Kruve

Tänavatel vedeles ka teiste erakondade reklaame. Ilmselt oli selle voldiku saajale ükskõik Isamaaliidu lubadustest, sest muidu ei oleks ta ju õnne juttu tänavale rentsli äärde visanud.

15. oktoober 2005 tallinnas vedeleb isamaaliit valimisreklaam ja voldik. Foto Virgo Kruve

Isegi 2 aastat hiljem jäi IRLi loosung “Õnne ei ole rahas” enamasti arusaamatuks. Õigemini mõisteti küll, mis õnn ei ole aga vastust ei saadud küsimusele, mis siis õnn võiks olla.

Nende praeguse sõsarpartei Res Publica reiting ei olnud tallinlaste seas sugugi parem.

Res Publica valimiste lubaduste voldik vedeleb trammis 15.10.2005 foto virgo kruve

Tookord oli veel Tõnis Palts linnapea ja Res Publica osales Tallinna juhtimisel. Valimiste järel jäid nii Res Publica kui Isamaaliit 4 aastaks opositsiooni.

rahvaliit välireklaam plakat kohalikud valimised 2005: eesti rahva lill. Foto Virgo Kruve

Lisaks oli Tallegg toonud tänavale erakondade loosungeid pilavad reklaamid:

toit paremaks pilab reformierakond loosungit: Tallinn paremaks, kiiremini!

Samuti pilati Rahvaliitu ja selle loosungit:

kõhutais algab pihvist Tallegg reklaam, mis pilab Rahvaliit loosungit Kodust algab Eestimaa. 2005. kohalikud valimised, foto Virgo Kruve

Leidus veel teisigi, kes üritasid ära kasutada valimiste aega ja sellega omale tähelepanu saada.

vali parem on valimiste aegne libateade, reklaamib hoopis infokataloog 1182 teenust.

Kohalike volikogude valimiste aktiivsus keskpäevase seisuga

Virgo Kruve — Sun, 18 Oct 2009 11:23:14 +0000

Lisaks väga aktiivsele e-hääletusele ja eelhääletusele tunduvad keskpäevased numbrid ennustavad ka suuremat valimiste aktiivsust kui 2005. aastal. Teatavasti siis jäi valimistel käimata rohkem kui pooled inimesed. Osales vaid 47 protsenti.

18. oktoobri keskpäevase seisuga on valimistel osalemise aktiivsus järgmine

valimiste osalus 18. oktoober 2009 kell 12.00 seisuga. Allikas vvv.vvk.ee/index.php?id=11963

Võrdluseks ka 2005. valimiste aktiivsuse tabel

valimiste osalus 2005 aastal

Muidugi tuleks tähele panna, et ligi 10 protsendiline vahe võib tuleneda ka puhtalt e-häälte võimalusest, mis möödunud korral ei olnud veel kasutusel. Sisuselt see tähendaks, et inimeste aktiivsus või huvi valimistel hääletada on sama ja vaid uue osalemise kanali rakendamine oligi selle kasvu taga (e-hääli anti 9,5 protsenti).

Lisaks ei soosi tänane ilmastik suurt valijate aktiivsust, sest väljas on talvine ja lörtsine ilm.

Kõik siiski valima, sest valesid kandidaate ei ole ja iga valik on parem kui ükskõiksus.

TV3 näitas keeluajal valimiste reklaami

Virgo Kruve — Sat, 17 Oct 2009 22:07:37 +0000

18. oktoobri esimestel minutitel näitas TV 3 vormelite ülekande sees olevas reklaamiblokis kahte valimiste reklaami. Kell 00.01 oli eetris IRL-i oma ja kell 00.03 Keskerakonna oma. Ajaloost meenub 2003. Riigikogu valimiste aegne kampaania, kus telejaam (kumb neist ei mäleta enam täpselt) lasi ka valimiste päeval eetrisse telereklaami, sest see oli ühe kordussaate sees ja samuti päeva esimesel pooltunnil. Tookord saadi selle eest paarikümne tuhande kroonine trahv. Kui arvestada valitsuse kingitust telejaamadele litsentsitasudest vabastamisega seoses digitaalsele saateformaadile üle minekuga (leevendust anti umbes 10 miljonit aastas kanali kohta, et osta umbes 1 miljonile signaali digitaliseerimise väljundseade) siis tuleks seekord kasutada kogu seaduse rangust.

Kui nüüd keegi arvab, et mis see minut või kolm siia või sinnapoole tähendab, siis isegi minut on aeg ja taolist eksimust ei tohiks lubada. Meenub selle nädala Ringvaate saade, kus Marko Reikop mõõtis Tallinna ühistranspordi (troll, buss, tramm) aegu sõiduplaani järgi lausa minuti pealt ning tõdes, et need saadi sõiduplaanis ette antud minutitel küll peatusse saabuma. Seejuures on linna liikluse kaoses märksa raskem täpsust hoida kui lihtsalt saateid üksteise järele lükkides ning neid reklaamiga eraldadas. Jätnud siis need näitamata kui trahviraha on teada.

Siinkohal peaks rõhutama, et Eesti telejaamad on reklaami näitamisega rikkunud ka Euroopa Liidu direktiivi, mis ei lubanud tunni jooksul näidata üle 12 minuti pikkust reklaami. Eestis sellele sülitati, sest karistusi eriti ole.

21. märts 2009

Eelmisel nädalal pidi Euroopa Komisjon sekkuma Eesti telekanalite tegevusse. Nimelt lähetati hoiatus telereklaamieeskirjade rikkumise eest, sest Eestis ületavad saadetevahelised reklaamid ettenähtud 12 minuti piiri. Selline nõue on kirjas ELi piirideta televisiooni direktiivis. Komisjoni teatel on probleem tingitud reklaamlõigu mõiste kitsast tõlgendamisest ja sponsorlusteate väärast määratlemisest Eestis.

ELi direktiivi kohaselt on sponsorlusteated selleks, et teavitada vaatajaid sponsorluslepingu olemasolust. Euroopa Komisjoni teates seisab, et sõltumatu eksperdi hinnangul liidavad paljud Eesti telekanalid sponsorlusteate reklaamlõikudega, ületades ajalimiiti.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=321285

Kirglik debatt Tallinna valimiste teemal

Virgo Kruve — Sat, 17 Oct 2009 19:37:35 +0000

Laupäeva õhtu on põnevaks tehtud. ETV ja Vikerraadio kanalilil toimub teledebatt Tallinna linnapea kandidaatide vahel. Stuudios Keskerakond Edgar Savisaar, Reformierakond Keit Pentus, IRL Mart Laar, SDE Jüri Pihl, Rohelised Marek Strandberg.

Sama põnev kui tulistamine ja tagaajamine. Lõppeb kell 23.10.

valimisdebatt edgar savisaar.keit pentus.mart laar

Selle kolmiku vahel selgub Tallinna uue linnavalitsuse moodustaja. Pühapäeval saab teada, kas Reformierakond ja IRL tegid kambaka Keskerakonna vastu.

Debatti on võimalik kuulata siin .mp3 failina (1,5 tundi, 16 MB)

www.valimised2009.ee/meedia/09-10-17_2140_valimiste_debatt_tallinna_teemad.mp3

Kanal 2 tsenseeris Edgar Savisaare pöördumist

Virgo Kruve — Sat, 17 Oct 2009 19:10:42 +0000

17. oktoobri õhtul edastasid TV 3 ja Kanal 2 Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea pöördumise valijate poole. Kui TV 3 klipp kattus Keskerakonna youtube.com kontol olevaga, siis Kanal 2 oma on märgatavalt lühem. Kanal 2 klipp on 3:14 ja TV 3 ning internetis leiduv versioon 4:45. Seejuures ei ole Savisaare juttu ravimite reklaamidele omaselt kiiremaks krutitud.

Parandus 18. oktoober: sain info, et kärbitud tekst oligi tellija poolt ja Kanal 2 ei muutnud seda.

Kärbetega versioon on siin vaatamiseks:

Kõne tekstis on läbi joonitud need kohad, mis Kanal 2 versioonis olid puudu.

Hea Tallinna rahvas!

Uskumatu küll: meie ehitasime juurde tuhandeid lasteaiakohti, need aga, kes Tallinna lastelt Toompeal raha ära võtsid, süüdistavad hoopis Tallinna raadi lasteaedade ahistamises. Meie, kes me olime vastu toasooja aktsiisile ja käibemaksu jõhkrale tõstmisele, mille surusid läbi valitsusparteid, kuuleme nüüd äkki Reformierakonna lubadusi soojahinda langetada. Öeldakse, et pensionid enam ei vähene. Kuuleme seda nendelt, kes ise kukutasid teise pensionisamba, kes ise jätsid ära lubatud pensionitõusu. Pensione lubatakse samamoodi, nagu veel hiljuti lubati, et laste ranitsatoetused jäävad alles, et esimese lapse toetused säilitatakse ja matusetoetusi ei kaotata. Nüüd on see kõik läinud. Kas te ikka veel usute Ansipit?

Keskerakond ei hoople lubadustega. Meil on ette näidata kõik, mida oleme reaalselt ära teinud või algatanud järgmiseks neljaks aastaks. Saage minust õigesti aru: te ei pea meid armastama, me ei pruugi teile üldse meeldida, aga keegi ei salga, et me oleme Tallinnas teinud palju. Ärge vaadake, mis värvi on kass, valige see, kes tõesti hiiri püüab!

Inimestele on meist kasu olnud. Latt on seatud kõrgele ja ausate võtetega meie konkurendid sellest üle ei saa. Seepärast räägibki Mart Laar kolme partei kambakast Keskerakonnale. Isegi lapsed teavad, et hulgakesi ühe vastu ei ole aus minna.

Kallis Tallinna rahvas!
Mõelge sellele, mis on teie valik: kas jätkatakse uute töökohtade loomist või lastakse tööpuudusel edasi kasvada; kas läheb edasi munitsipaalkorterite ehitamine, koolimajade renoveerimine ja uute lasteaedade rajamine või kärbitakse need projektid esimesena; kas pensionilisa suurendatakse 2000 kroonini või kaotatakse see hoopiski; kas Tallinnas jätkub rahu ja stabiilsus või jõuavad Toompea tülid ka allalinna.

Keskerakond lootis, et jõuame enne valimisi ka sellesse aega, kus kõik parteid otsivad ühisosa ja mõtlevad riigimehelikult. Pakkusime välja need Tallinna pikaajalised eesmärgid, mis oleksid üle päevapoliitikast ja tuleks üheskoos ellu viia.

Ma ei saanud ühtegi sisulist vastust oma ettepanekule. Valitsusparteid kardavad sellisele koostöölepingule alla kirjutada, sest siis küsivad inimesed neilt kohe: miks te riigis seda kõike ei tee?

Paraku, on ka niisuguseid linnapeakandidaate, kes tahavad jätkata vaid igavest nääklemist. Neile käis selle kokkuleppe tähendusest arusaamine selgelt üle jõu.

Hea valija!

Tule homme valima, tule ka läbi jäise sügistuule, vihma ja lörtsi. Internetis ja eelvalimistel hääletasid suures osas Ansipi partei ja valitsuse toetajad, praeguse seisuga on nad võitnud. Meil on kõigest üks päev aega, kuid sellest piisab. Homme on meie päev!

Aasta eest seisid ameeriklased Barack Obamat valides tundide kaupa järjekorras ja nad said muutuse, mida täna väärtustab terve maailm. Tule ka sina, et anda Eestile uus vahetus!

Kui te ise valimisjaoskonda kohale tulla ei jaksa, siis ärge kõhelge hääletuskasti koju nõudmast. Teatage sellest oma valimisjaoskonnale. Kui see ei õnnestu, siis helistage Keskerakonna büroosse ja te saate abi.

Käes on terve Eesti tõehetk. Üks olulisemaid lahinguid võitluses majanduskriisiga tuleb meil võita just homme. Teie tulevik on teie enda kätes: valige töökohad, valige pensionitõus, valige astmeline tulumaks.

Uskuge endasse, sest Keskerakond usub teisse.

Terviklik video on avaldatud internetis

Kokkuvõttes siis: Miks kartis Kanal 2 järgnevaid mõtteid? Kas neid oli ohtlik oma ajupestud IRLi valijatele näidata või oli Keskerakonnal vaja kokku hoida 1:30 reklaamile kuluvat aega ja raha?

/../Inimestele on meist kasu olnud. Latt on seatud kõrgele ja ausate võtetega meie konkurendid sellest üle ei saa. Seepärast räägibki Mart Laar kolme partei kambakast Keskerakonnale. Isegi lapsed teavad, et hulgakesi ühe vastu ei ole aus minna. /../

/../kas Tallinnas jätkub rahu ja stabiilsus või jõuavad Toompea tülid ka allalinna.
Keskerakond lootis, et jõuame enne valimisi ka sellesse aega, kus kõik parteid otsivad ühisosa ja mõtlevad riigimehelikult. Pakkusime välja need Tallinna pikaajalised eesmärgid, mis oleksid üle päevapoliitikast ja tuleks üheskoos ellu viia.
Ma ei saanud ühtegi sisulist vastust oma ettepanekule. Järelikult, valitsusparteid kardavad sellisele koostöölepingule alla kirjutada, sest siis küsivad inimesed neilt kohe: miks te riigis seda kõike ei tee?
Paraku, on ka niisuguseid linnapeakandidaate, kes tahavad jätkata vaid igavest nääklemist. Neile käis selle kokkuleppe tähendusest arusaamine selgelt üle jõu. Aga eesti mehena ei jäta ma jonni. Minu poolt jääb see pakkumine jõusse ka pärast valimisi. Ma tahan olla kindel, et jätkub Tallinna inimnäoline areng./../

/../Aasta eest seisid ameeriklased Barack Obamat valides tundide kaupa järjekorras ja nad said muutuse, mida täna väärtustab terve maailm. Tule ka sina, et anda Eestile uus vahetus! /../

Edgar Savisaar pöördumine enne kohalikke valimisi

Virgo Kruve — Sat, 17 Oct 2009 17:01:39 +0000

See on saanud juba omamoodi traditsiooniks, et valimistele eelneval päeval teevad valimiste võimalikud võitjad televisioonis veel eraldi pöördumise valijatele. 2007. tegid nii Ansip kui Savisaar.

17. oktoobril Kanal 2 ja TV3 eetris Edgar Savisaar ja Keskerakond.

Youtube videos aga ilmus üsna lõigu algul imelik tekst kõneleja suu peale. Just selline koomiksitest tuntud jutumull tekstiga: sisesta siia oma tekst (Enter your text here).

Edgar Savisaar avaldus enne kohalikke valimisi 17. oktoober 2009 youtube.com

Video on vaadeldav ka internetis

Kõne tekstina (kaldkirjas on kõnest välja jäänud aga mustandis olnud kohad)

Hea Tallinna rahvas!

Tunnistan, et lõppevas valimiskampaanias jäi tõde vaeslapseks. Selle asemel oli häbitu näkku valetamine ja lubadused, mida nende andjad vist isegi ei usu.

Uskumatu küll: meie ehitasime juurde tuhandeid lasteaiakohti, need aga, kes Tallinna lastelt Toompeal raha ära võtsid, süüdistavad hoopis Tallinna raadi lasteaedade ahistamises. Meie, kes me olime vastu toasooja aktsiisile ja käibemaksu jõhkrale tõstmisele, mille surusid läbi valitsusparteid, kuuleme nüüd äkki Reformierakonna lubadusi soojahinda äkki langetada. Öeldakse, et pensionid enam ei vähene. Kuuleme seda nendelt, kes ise kukutasid teise pensionisamba, kes ise jätsid ära lubatud pensionitõusu. Pensione lubatakse samamoodi, nagu veel hiljuti lubati, et laste ranitsatoetused jäävad alles, et esimese lapse toetused säilitatakse ja matusetoetusi ei kaotata. Nüüd on see kõik läinud. Kas te ikka veel usute Ansipit?

Mart Laar lubas paremerakondade nimel Postimehes vähendada Tallinna ametnike palgafondi 504 miljoni krooni võrra. Aga mina ju tean, et Tallinna ametnike palkadeks kulub kokku 410 miljonit krooni. See tähendab, et plaanis on päeva pealt lahti lasta viimane kui üks ametnik ning nad peaksid selle eest veel ise 100 miljonit peale maksma. Või kavatsetakse tegelikult minna ka õpetajate ja lasteaednike palkade kallale?

Keskerakond ei hoople lubadustega. Meil on ette näidata kõik, mida oleme reaalselt ära teinud või algatanud järgmiseks neljaks aastaks. Saage minust õigesti aru: te ei pea meid armastama, me ei pruugi teile üldse meeldida, aga keegi ei salga, et me oleme Tallinnas teinud palju. Ärge vaadake, mis värvi on kass, valige see, kes tõesti hiiri püüab!

Inimestele on meist kasu olnud. Latt on seatud kõrgele ja ausate võtetega meie konkurendid sellest üle ei saa. Seepärast räägibki Mart Laar kolme partei kambakast Keskerakonnale. Isegi lapsed teavad, et hulgakesi ühe vastu ei ole aus minna.

Kallis Tallinna rahvas!
Mõelge sellele, mis on teie valik: kas jätkatakse uute töökohtade loomist või lastakse tööpuudusel edasi kasvada; kas läheb edasi munitsipaalkorterite ehitamine, koolimajade renoveerimine ja uute lasteaedade rajamine või kärbitakse need projektid esimesena eelarvest välja; kas pensionilisa suurendatakse 2000 kroonini või kaotatakse see hoopiski; kas Tallinnas jätkub rahu ja stabiilsus või jõuavad Toompea tülid ka allalinna.

Keskerakond lootis, et jõuame enne valimisi ka sellesse aega, kus kõik parteid otsivad ühisosa ja mõtlevad riigimehelikult. Pakkusime välja need Tallinna pikaajalised eesmärgid, mis oleksid üle päevapoliitikast ja tuleks üheskoos ellu viia.

Ma ei saanud ühtegi sisulist vastust oma ettepanekule. Järelikult, valitsusparteid kardavad sellisele koostöölepingule alla kirjutada, sest siis küsivad inimesed neilt kohe: miks te riigis seda kõike ei tee?

Paraku, on ka niisuguseid linnapeakandidaate, kes tahavad jätkata vaid igavest nääklemist. Neile käis selle kokkuleppe tähendusest arusaamine selgelt üle jõu. Aga eesti mehena ei jäta ma jonni. Minu poolt jääb see pakkumine jõusse ka pärast valimisi. Ma tahan olla kindel, et jätkub Tallinna inimnäoline areng.

Hea valija!

Tule homme valima, tule ka läbi jäise sügistuule, vihma ja lörtsi. Tule oma abikaasa, laste, õdede-vendade, sõprade, naabrite ja tuttavatega. Internetis ja eelvalimistel hääletasid suures osas Ansipi partei ja valitsuse toetajad, praeguse seisuga on nad võitnud. Meil on kõigest üks päev aega, kuid sellest piisab. Homme on meie päev!

Aasta eest seisid ameeriklased Barack Obamat valides tundide kaupa järjekorras ja nad said muutuse, mida täna väärtustab terve maailm. Tule ka sina, et anda Eestile uus vahetus!

Kui te ise valimisjaoskonda kohale tulla ei jaksa, siis ärge häbenege ja ärge kõhelge hääletuskasti koju nõudmast. Teatage sellest oma valimisjaoskonnale. Kui see ei õnnestu, siis helistage Keskerakonna Tallinna büroosse ja te saate abi.

Head Keskerakonna valijad! Käes on terve Eesti tõehetk. Üks olulisemaid lahinguid võitluses majanduskriisiga tuleb meil võita just homme. Tuleb võidelda ja võita! Teie tulevik on teie enda kätes: valige töökohad, valige pensionitõus, valige astmeline tulumaks.

Uskuge endasse, sest Keskerakond usub teisse.

Vabariigi Valimiskomisjon jättis valijad infosulgu

Virgo Kruve — Sat, 17 Oct 2009 15:20:43 +0000

Vabariigi Valimiskomisjon ei ole õppinud juuni alguse Euroopa Parlamendi valimiste infosüsteemi tõrgetest ja astus nüüd uuesti ämbrisse. Üks päev enne kohalikke valimisi on muudetud lehte www.vvk.ee taoliselt, et ükski veel neljapäeval töötanud linkidest pole kasutatav. Kättesaamatu on kohalikel valimistel kandideerijate nimekirjad, kandidaatide ankeedid ja hääletusjaoskonnad. Samuti on kättesaamatud kõik varasemate valimiste tulemused sh. 2005. kohalike valimiste andmed.

Heiki Sibul sai juunis teise võimaluse näidata, et Vabariigi Valimiskomisjon saab hakkama 21. sajandi e-valimisi võimaldavale riigile kohaselt. Taolised ümberkorraldused serveris 1 päev enne valimisi ei ole mitte ainult valijate infosulgu jätmine vaid katse valimised nurjata.

Valijal on õigus saada ametlikku infot Vabariigi Valimiskomisjonilt kandideerijate andmetega ja selle mitte võimaldamine internetis seab kahtluse alla kogu infosüsteemi funktsionaalsuse. Seda ongi vaja vahetult enne valimisi ja mitte valimiste vahelisel perioodil.

Vabariigi Valimiskomisjon avaldas 17. oktoobril Õhtulehes reklaami inimeste aktiivsemaks osalemiseks valimistel aga ka selles reklaamis on kasutatud aadressi www.vvk.ee kus praegu on ainult lingid: valimistest osavõtt, hääletamistulemus erakonniti, valimistulemus suuremates linnades ja maakonnakeskustes, valimistulemus valdades- ja linnades. Tõsi, kõige viimase valikuna leidub nüüd ka uuele aadressile tõstetud kandidaatide info aga seda vaid praeguste valimiste kohta. Endiselt pole võimalik tuvastada, kas sümpaatiseeriv kandidaat on üldse varem valimistel osalenud ja milliseid tulemusi seal saanud.

Infotehnoloogia üks põhimõtteid on, et ei muudeta süsteemi, mis töötab. Kui kardeti ülekoormust valimiste tulemuste ootajate poolt, siis nende jaoks olekski tulnud rakendada uut serverit ja uut aadressi, mitte kustutada ajaloost 1999., 2002. ja 2005. kohalike valimiste tulemused. Samuti Euroopa Parlamendi valimiste tulemused aastatest 2004. ja 2009. Ning loomulikult ka Riigikogu valimiste tulemused aastatest 2007., 2003. ja 1999.

Eesti tiigrihüpe internetis ei osutunud praeguse Vabariigi Valimiskomisjoni loogika vastase käitumise tõttu mitte isegi haledalt näuguvaks kassipojaks, vaid halvasti lõhnavaks loiguks toa nurgas.

õhtuleht vabariigi valimiskomisjon valimiste kutse

Anna jumal Vabariigi Valimiskomisjonile andeks, nad ei tea, mida teevad!

Näiteks ajaloo prügikasti visati:

Kohalikud valimised 2009 hääletamisest osavõtt

Veel 14. oktoobril 2009 asusid kohaliku omavalitsuse volikogude e-hääletamise ja eelhääletamise tulemused aadressil http://www.vvk.ee/index.php?id=11984

ja kell 21.00 nägi see leht välja selline.

http://www.vvk.ee/index.php?id=11984 valimised aktiivsus 14. oktoober kell 2100

Täna näeb see välja hoopis selline

leht http://www.vvk.ee/index.php?id=11984 on 17. oktoobril kättesaamatu. Valimiste tulemustest pole enam lõhnagi.

Euroopa Parlamendi valimised 2009: www.vvk.ee/ep09/

Euroopa Parlamendi valimised 2004: www.vvk.ee/ep04/

Mandaatide jaotus: http://www.vvk.ee/ep04/tulemus/mandaat_jaotus.html

Kohalikud valimised 2005: www.vvk.ee/k05/

Valimistest osavõtt: http://www.vvk.ee/k05/osavott/osavott.html

Riigikogu valimised 2007: www.vvk.ee/r07/index.html

Riigikogu valimised 2003: www.vvk.ee/r03

http://www.vvk.ee/r03/tulemus/eesti_tulemus.html

Kõik Keskerakond vihkajad minut.ee portaali

Virgo Kruve — Sat, 17 Oct 2009 15:15:24 +0000

Järgnev päeva pilt on seal avaldatud tekstiga:

K-onkurentsitult tegusaim osaleja valimisdebatil.

http://www.minut.ee/files/mauri/eesti/kesk_2009_10_09.jpg

K-as k-unstiline k-aader k-annatab k-riitikat?

Mul on vist naljasoon umbes, sest ei saa sellest valimisdebatil osaleja pildist eriti aru. Ega seal vist mingit sisu ei olegi, peamine on halvasti ütlemise mõte.

IRL pooldaja Delfi eksis kuluarvetega Sooääre ja Simsoni kahjuk

Virgo Kruve — Sat, 17 Oct 2009 14:33:56 +0000

Tänases Õhtulehes on info, mis näitab Delfi portaali poolset alatut rünnakut kahe Riigikogu liikme vastu, kellest üks on Reformierakonnas ja teine Keskerakonnas. Hans H Luige Ekspress Grupp on alati hoidnud platsi puhastajate IRL laarikute poole!

lk 4 oluline näide, kuidas IRL-i pooldav Ekspress Grupp eksis oma portaalides IRL-i konkurentide vastu. Nimelt süüdistati delfi poolt Reformierakonna Imre Sooäärt tegelikest ligi 3 korda suuremate mobiiliarvete kuluarvete tekitamises (otsa pandi 10 525,78 krooni) ja Kadri Simson telefoni kulutarvetele pandi ka 10 070,62 krooni otsa. Lisaks transpordi arvetele ligikaudu poole otsa panemine ehk 12 864 krooni.

: slo imre sooaar langes delfi Ekspress Grupp laimu ohvriks

Internetis seda artiklit hetkel ei ole.

Kadri Simson kandideerib Tallinna Kesklinnas, nr 375 KADRI SIMSON

ja Imre Sooäär neil valimistel ei kandideeri.

Lisaks Delfi vabandus:

Eelmisel nädalal kirjutas Delfi, et reformierakondlasest riigikogulane Imre Sooäär rääkis teises kvartalis mobiiliga 16 807,49 krooni eest. Tegelikult maksti riigikogulasele selline summa mobiilikõnede eest välja ajavahemikus 1.mai kuni 1.september. Ajavahemikus 15.veebruar kuni 15.aprill maksti Sooäärele mobiilkõnede eest 11 479,99 krooni. Delfi vabandab eksitava info pärast.

Ülevaade päevalehtede reklaam 17. oktoober

Virgo Kruve — Sat, 17 Oct 2009 14:22:07 +0000

Väga kummaline aga MaSu on ilmselt tabanud ka erakondi ja EPL, PM ja ÕL on valimiste reklaamist praktilised tühjad.

Eesti Päevaleht

lk 5 all 1/3 mõõdus SDE reklaam Jüri Pihl linnapeaks ja 8 linnaosa esinumbrid.

epl lk5 sde juri pihl ja tallinna esinumbrid Katrin Saks, Maimu Berg, Andres Anvelt, Sven Mikser, Peeter Kreitzberg, Mart Meri, Hannes Rumm, Eiki Nestor, Jaak Juske.

Sama reklaam ajalehes Postimees lk 5 peal ja Õhtulehes lk 3 peal.

Ajaleht Postimees.

Lisaks eelnevale

lk 4 peal suur lugu ja pildid Rain Rosimannus ja tema Põhja-Tallinna reklaam. Artikli pealkiri: Reformierakondlane varjab oma kuuluvust. Internetis on sellele lähima pealkirjaga Tallinna Postimehe lugu:

Reformierakonna tippjuht varjab valimisreklaamis oma parteilist kuuluvust

Reformierakonna üheks peaideoloogiks peetav ja riigikokku kuuluv Rain Rosimannus saatis Põhja-Tallinna elanikele venekeelse valimisreklaami, kus kuulutab ennast Sõnade ja Tegude Ühtsuse kandidaadiks ning ei maini kordagi oma parteilist kuuluvust.

http://poliitika.postimees.ee/?id=176280

Lisame selle artikli ka pildina

pm rain rosimannus varjab reformierakond kuuluvust

Lisaks tuleb tähele panna, et paberlehest on välja jäänud järgnevad kaldkirjas osad:

Reformierakonna üheks peaideoloogiks peetav ja riigikokku kuuluv Rain Rosimannus saatis Põhja-Tallinna elanikele venekeelse valimisreklaami, kus kuulutab ennast Sõnade ja Tegude Ühtsuse kandidaadiks ning ei maini kordagi oma parteilist kuuluvust.

Seejuures kasutab Rosimannus kirja illustreerimisel peamiselt sinist, valget ja punakat-oranži vävi ning oravaparteile iseloomulikku kollast värvi kasutatakse vaid üksikute täpikestena. Kirja lõpus soovitab ta endaga kontakti võtmiseks kirjutada aadressil jedinstvo318@me.com.

Põhja-Tallinnas kandideeriv Rosimannus teatab kirjas muuhulgas, et linnavalitsejad «nokivad nina» ja tal «on piinlik selle lokkava saamatuse pärast». Mitmes kohas oma kandidaadinumbrit rõhutava mehe sõnul vajab Põhja-Tallinn sellise peremehe kätt, kes suudab püstitada selgeid ja julgeid eesmärke ja kelle käsi ei värise.

Rosimannus lubab pensionäridele pensionilisa maksmise jätku, arstiabi parandamist, lasteadade ja koduümbruse tasemel olemist, küttearvete vähendamist poole võrra ning maamaksu kaotamist.

Kandidat Jedinstva

Seejuures ei maini Rosimannus kordagi oma kuulumist Reformierakonda ning teatab, et on Sõnade ja Tegude Ühtsuse kandidaadiks (Kandidat Jedinstva. Jedinstva slov i del). «See on omadus, mida inimesed kindlasti hindavad ja millest minagi lähtuda püüan,» põhjendas ta Postimehele taolise nime valikut. «Tegu on isikliku eristumise tarbeks loodud kaubamärgiga – nii nagu omal ajal oli respublikaanide Äraostmatu.»

Rosimannuse sõnul pidid kirjad jõudma kõikidesse Põhja-Tallinna postkastidesse, kus Eesti Posti andmetel on vene emakeelega perioodika tellijaid. Lisaks Rosimannuse enda kirjale jõudis postkasti ka tema soovitaja kiri ning soovitajaks on keegi salapärane P. Savisaar.

Seejuures seisab P. Savisaare kirjas ka vihje reeglina Põhja-Tallinnas palju hääli kogunud Vilja Savisaarele – «Kuigi teie alandlik teener rippus valimisplakatitel ka sel korral, on tema – tänu Teie suurele toetusele – oma mõtete ja südamega juba ammu Brüsselis, Europarlamendis. Ja seda tervelt viieks aastaks.»

Rosimannusel ajupesust kõrini

Kirja lõpus kutsub P. Savisaar hääletama Rosimannuse poolt. Rosimannus ütles Postimehele, et salapärane P. Savisaar on ühe tema ametikaaslase sugulane, kelle poole ta pöördus palvega teda taolisel moel toetada.

Selliste kirjade saatmise kasuks otsustas Rosimannus enda sõnul sel põhjusel, et tal «sai kõrini Keskerakonna lausajupesust vene emakeelega tallinlaste hulgas ja ma otsustasin lisada nende hallidesse päevadesse natuke armastuse värve.»

Samuti on põhjatallinlaste postkastidesse potsatanud veel A4 formaadis flaierid, millel on Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Rain Rosimannuse pildid ning all olevas venekeelses tekstis kutsub grupp eesti rahvuslasi (gruppa estonskih nazionalistov) mitte hääletama Rosimannuse poolt ning teatades, et Rosimannus on teine Putin.

Samas on nii sõna «mitte» kui ka «teine Putin» flaieri taustal halvasti eraldatav ehk need esmapilgul üldsegi silma ei hakka ja esimese hooga tundub, et kutsutakse Rosimannuse poolt hääletama.

Kas panite tähele, et paberlehes oli välja jäänud lubadus kütte arveid poole võrra vähendada ja paberil lubati vaid “vähendada”? Lisaks on paberlehes puudu Kandidat Jedinstva. Jedinstva slov i del kogu ulatuses.

Ma saan aru, et paberleht on piiratud mahuga aga taolised olulised kohad ei saaks ära kaduda. Selle asemel oleks võinud jätta trükkimata Mare Reinaas “Arvamuse” mis lõppeb: Rosimannus pole midagi otseselt valesti teinud.

Samuti on paberlehes SDE reklaami kohal lk 5 peal artikkel: Kõige osavamalt argumenteeris Pentus.

postimees osavam argumenteerija keit pentus

Internetis seda artiklit praegu ei olnud.

lk 7 galerii Edgar Savisaar valimiste eelsed avamised.

Savisaare käärid klõbistasid valimiskuul üle päeva

pm savisaar valimiste eelsed avamised

Õhtuleht

lk 3 pealugu. Edgar Savisaare telereklaam ajas Heimar Lengile hirmu nahka

Mille sisuks on Heimar Lengi mure oma ringkonna ehk Valga linna inimeste pärast, kes telereklaami ajel võivad sedelile kirjutada 444 ehk Savisaare Tallinna numbri. Minule tundub see valija alahindamisena ja nende lugemise oskuses kahtlemisena.

Selle all on siis 1/3 mõõdus SDE reklaam, mis toodud ka esimesel pildil.

slo imre sooaar langes delfi Ekspress Grupp laimu ohvriks

Internetis seda artiklit hetkel ei ole.

keskel lk 19 peal Vabariigi Valimiskomisjon kutse pühapäevastele valimistele.

õhtuleht vabariigi valimiskomisjon valimiste kutse

Eestimaa Rohelised:välireklaam on keelatud aga mitte meile

Virgo Kruve — Sat, 17 Oct 2009 12:25:41 +0000

Roheliste puukide partei, kes imesid riigieelarvest välja 500 miljonit energiasäästu programmile ja vastutasuks toetasid käibemaksu tõstmist 2 % ulatuses (18lt 20le) kõigile kaupade ja teenustele alates 1 juuli 2009 on asunud kompama välireklaami keelu piire.

Tallinnas on neil plakatid, Rakvere linnas roheline jalgratas. See on roheline ja ees ning taga on osaliselt ära tuntav logo. See umbrohu võilille seemnete keskmine osa on natuke kinni kaetud.

roheline ratas ja kohuke kampaania materjal 16. oktoober 2009 foto Virgo Kruve

See ratas oli aheldatud ketiga Rakvere linna kesklinna ja promenaadi otsa (endise turuhoone nurgale, Tsentrumi keskuse lähedale).

Lisame siia foto Tartust, kus analoogset ratast kasutati välireklaami tegemiseks septembri alguses kui välireklaam oli veel lubatud.

kohalikud valimised reklaam rohelised jalgratas tartu linn. Foto valimised2009.com

Kusjuures see rakvere ratas on isegi ilusam. Kuidagi moekam. Ainult see nahast sadul näitab, et loomadest rohelised ei hooli, tõmbavad neil naha üle kõrvade ja oma istumise alla.

ETV tsensuur: "Laulge kaasa: Paldiski" kestis vaid 4 minutit

Virgo Kruve — Sat, 17 Oct 2009 10:43:01 +0000

Reformierakonna toetajate hääli kunagi tantsusaates nurunud Reet Linna saade “Laulge kaasa” sai Paldiskit kajastada vaid 3 minutit ja 50 sekundit kui see võeti eetrist maha. Asemele pandi plaaniväline Batareja.

17. oktoobril 2009 ehk päev enne kohalikke valimisi pidi ETV eetris olema saate “Laulge kaasa: Paldiski” kordus. See saade saigi kesta ligi 4 minutit ja siis võeti eetrist maha ning pandi asemele venekeelne saade Battareja, kus oli juttu Dvigateli tehastest.
Võib vaid oletada, miks sedamoodi käituti. Äkki oli probleemiks saate graafikasse sattunud südame kujutis, mis teatavasti on usurpeeritud Reformierakonna poolt või siis järsku Paldiski praegused juhid, keda tabas sellel nädalal häälte ostmise süüdistus.

Selline pidi olema ETV saatekava lehe www.kava.ee järgi

ETV saatekava 17. september 2009 saatega "Laulge kaasa: Paldiski"

Samasugune oli ka saate alguses ETV enda ekraanil olnud kava

ETV eetris teatatakse saate "Laulge kaasa: Paldiski" algusest ja sellest 20 minutit hiljem teisest saatest. Ometigi oli videos vaievalt 3:50 teadustus uuest saatest Batareja.

Reformierakond ja Keit Pentus on Tallinnas koostöö võimetu

Virgo Kruve — Fri, 16 Oct 2009 05:47:38 +0000

Polegi väga imestada, et Reformierakond Keit Pentuse isikus ei võtnud isegi enne valimisi arutlusele Keskerakonna pakutud koostöö pakkumist järgnevaks neljaks aastaks. Ilmselt meeldib Reformierakonnale ja SDE-le opositsioonis oldud 4 aastat, sest samamoodi said nad ka 2005. ettepaneku linnavalitsusse aga loobusid sellest. Vaid IRL ehk Res Publica on nendest veel kauem opositsioonis olnud. Nemad olid viimati võimul Tõnis Paltsu ajal ehk 2004ni. Isamaa oli viimati Tallinna juhtiv poliitiline jõud aastal 2001. kui kukkus Jüri Mõis.

“Ei ole kohane võtta valijailt õigust otsustada, mis on linna jaoks oluline. Las valija ütleb kõigepealt oma sõna ja selle valijate antud mandaadi pealt lepitakse kokku ka tegevusprogramm. Meie sellises valija-vastases sobingus ei osale,” teatas Pentus Delfile vastuseks Savisaare koostööpakkumsele.

15. oktoober Delfi

Kui IRL juhtis Tallinna 9. osa: skandaalid viivad lahkumiseni

Virgo Kruve — Thu, 15 Oct 2009 11:50:23 +0000

Hoiatus ja meenutus kõigile Tallinna valijatele. Isamaaliidu ehk IRL-i linnavalitsus oli Tallinnas võimul 1999. aasta valimiste järel. Meenutame selle ajastu “kangelasi” ja mida nad tegid Eesti suurimas linnas.

9. osa

SELGIMISEKS KAKS AASTAT

Tuletame siinkohal meelde selle kogumiku alguses toodud Tiit Made
ennustust: “Olukord on Tallinnas nutune, kuid mitte lootusetu…
Savisaar ja Kallas valitseksid Tallinna suurepäraselt.”

5. detsembril tuleb teade, et Reformierakond on otsustanud Tallinna
võimukoalitsioonist lahkuda. Järgmise päeva SL ÕHTULEHT paneb
oma toimetuseartiklile pealkirjaks:

Edgar pruudiks

“Reformierakonna otsus lahkuda Tallinna võimuliidust on järje-
kordne käik Siim Kallase ja isamaalise Tõnis Paltsu Tallinna lae-
nuvõtu-võitluses. Tulemus saab olla kas tülitsejate leppimine pärast
väikest külmategemist või uue koalitsiooni loomine. Pruut on teadagi
Keskerakond, kellele Reformierakond ja Isamaaliit võistupakkumisi
tegema hakkavad. Põhimõtetest pole siinjuures kahjuks põhjust
rääkida, kui troonib labane kättemaksuiha ja ärategemise soov.

Positiivne oleks Keskerakonna kaasamisel see, et lõpuks ehk käoks
senine põhimõtteline rindejoon Eesti poliitikamaastikul, kus kogu aur
pealinna ja riigi tasandil on kulunud Savisaare elimineerimisele.”

Samas numbris esineb Savisaar ise analüüsiva ülevaatega:

Linnapea Tõnis Paltsu hädad

“Mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et tegelikult Tõnis Palts Tallin-
na ei juhigi. Praeguse linnavõimu puhul, mida mõnikord on nimeta-
tud ka seitsme päkapiku koalitsiooniks, mängivad kõige suuremat
rolli just kõige väiksemad partnerid. Koalitsiooni ülekaal on nii õhk-
õrn, et iga hääl loeb, iga linnavoliniku välislähetus saab jõudude
vahekorda otsustamishetkel muuta.

Linna ei juhi linnapea ega suured fraktsioonid, vaid Laasi perepartei
ühe, maspanovlased ühe, endised koonderakondlased ühe, balti-ve-
nelased kähe, Ühinenud Rahvapartei tegelased kolme, Mõõdukad
nelja häälega jne. Iga väike nõuab endale suuremat pirukatükki,
ähvardades vastasel juhul koalitsiooni lõhki ajada. Koalitsioon ei
tööta, sest selles on rohkelt erihuvisid ja liiga palju isiklikke huvisid.

Integratsiooniamet

Kas oli ikka õige, et abilinnapea Leivi Šer, kelle nimi on määritud in-
tegratsiooniameti skandaalidega, vabastati kõrgelt köhalt omal
soovil? Linnavolikogu revisjonikomisjoni kontrollaktist selgub, et
ameti sõlmitud lepingute alusel maksti üle kähe miljoni krooni ula-
tuses toetust tööde eest, mille teostajad olid Eestimaa Ühendatud
Rahvapartei liikmed või mittetulundusühingud, mille juhatusse nad
kuuluvad. 1,3 miljonit krooni maksti toetust projektidele, mille veda-
jad olid lähedastes sugulus- või sõprussidemetes EÜRP liikmetega.

Revisjonikomisjon tunnistab, et “kontrolli esitatud eelarve ja pro-
jektidele eraldatud raha käsutamise üle on amet teostanud pinna-
pealselt, juhuslikult ja äärmiselt nõrgalt. Kuludokumentidena on
aktsepteeritud kõike, mis esitati, kontrollimata nende vastavust
eelarvele. Kontrollimata on jäetud isegi kulude aritmeetiline õigsus”.
Linnavalitsuse otsustest jääb mulje, et linnapea on olnud arusaa-
matult leebe integratsiooniameti tegelaste vastu.

Vesi ahjus

Eelmisel volikogu istungil vastas linnapea minu küsimustele ASi
Tallinna Vesi erastamise ja selle firmaga sõlmitud teenuslepingu
kohta. Õigemini: püüdis vastata minu küsimustele, sest pooled küsi-
mused jäidki vastamata, pooltest libiseti üle.

Linnapea sõnade järgi kaitstakse linnaelanikke eelkõige madala vee-
tariifi abil. Küsisin temalt kaks korda, kas ta oskab öelda, mis saab
tariifist pärast 2005. aastat, kuidas siis linnaelanikke kaitstakse.
Vastust ma ei saanud.

Linnapea väitis, et Tallinna Vee bilansis kajastub ligikaudu saja mil-
joni krooni eest soetusmaksumuses vara, mis on amortiseerunud
nullini. Palusin, et linnapea esitaks oma väite tõestuseks nulliga arvel
oleva põhivara struktuuri. Jälle ei suutnud ta vastata. Tundub nii, et
linnapea ei tea suurt midagi ASi Tallinna Vesi olukorrast ega linna ja
ettevõtte vahel sõlmitud teenuslepingust.

Laamendav laenukava

Läbimõtlemata on ka 2002. aasta Tallinna laenuplaan. Hämmastav on
kuulda, kuidas linnavalitsus kavatseb ühekorraga ara kulutada nii-
hästi kõik Tallinna ettevõtete erastamisest laekunud summad kui ka
peale selle laenata poolteist miljardit krooni.

Esiteks ei ole selline areng jätkusuutlik. Tallinnal ja tallinlastel on vaja
elada ka pärast 2002. aasta valimisi. Siis ei saa aga elu koosneda
üksnes eelmise aja võlgade tagasimaksmisest. Peale selle deformeerib
ehitusmahtude järsk ühekordne suurendamine nii põhjalikult ehitus-
turgu, et sellega kaasneb paratamatu, kuid maksumaksjale vastu-
võetamatu hinnatõus.

Teiseks, teed ja koolid ei ole ainsad Tallinna probleemid. Lähiaastatel
või õigemini kõhe on meil vaja taastada munitsipaalelamuehitus,
samuti peame aru saama, et ka miljardi krooni investeerimine tee-ehi-
tusse ei lahenda veel kaugeltki Tallinna liiklusprobleeme, seda eriti
siis, kui laseme hääbuda linna ühisveondusel.

Kolmandaks, nii suur laenusumma ei ole Tallinnale lihtsalt jõukohane
ja ületab ka pärast poole miljardi krooni kärpimist optimistliku 750
miljoni krooni suuruse laenusumma, mida pakub PwC, mitmesaja
miljoni võrra.”

FINAAL MÕISAMÄNGULE

Sündmused arenevad tempokalt. 7. detsembril sünnib koostöölepe
Tallinnas (vt. lk. 138). 13. detsembri volikogu istungil kavandatakse
umbusaldus linnapea Paltsu vastu. Samas tahetakse valida uus linna-
pea. Teada on ka uute linnajuhtide nimed – volikogu etteotsa Maret
Maripuu ja linnapeaks Edgar Savisaar.

Enne pöördelist istungit Vana-Virus veel mõnest huvitavast seigast.
Kõigepealt kirjavahetusest – ühelt poolt Isamaaliidu ja Mõõdukate
ning teisalt Reformierakonna vahel. Mart Laari ja Eiki Nestori all-
kirjadega tekstist:

“Reformierakonna otsus lahkuda oma partnereid eelnevalt informee-
rimata Tallinna koalitsioonist ning tuua Keskerakond Tallinnas või-
mule on tekitanud Toompea koalitsiooni sisestes suhetes uue olu-
korra. Mõõdukatel ja Isamaaliidul puudub kindlus, kas Reformiera-
kond soovib valitsusliidus jätkata.

Sellisele käitumisele osutavad Reformierakonna otsus kukutada läbi
haldusterritoriaalne reform, sihikindel vastutöötamine ühiskonna
sotsiaalset turvalisust suurendavate seaduste või riigieelarveliste
eraldiste menetlemisele, populistlik vastuseis elektrooniliste isiku-
tunnistuste kasutuselevõtule ning koalitsioortikaaslastega kooskõlas-
tamata ettepanekud riigieelarve eelnõusse. Tallinna juhtimise pakku-
misega Keskerakonnale jõudsid sellised arengud meile talumatu
piirini.

Mõõdukad ja Isamaaliit teevad Reformierakonnale ettepaneku tões-
tada tegudega, et ollakse valmis jätkama valitsuskoalitsioonis usal-
dusväärse partnerina.”

Tsiteerime ka Siim Kallase allkirjastatud vastust:

“Reformierakonna otsus lahkuda Tallinna senisest koalitsioonist sün-
dis raske südamega, kui Teile hästi teada motiividel. Tallinna senine
valitsuskoalitsioon oli äärmiselt problemaatiline nii oma toimimise
kui ka maine poolest. Viimased arengud, mis eelnesid meie lahkumis-
otsusele, ületasid meie taluvuse piiri. Ajakirjanduses tiražeeritud
väited, et partnereid meie otsusest eelnevalt ei informeeritud, ei vasta
tõele. Kuid see ei ole peamine.

Peamine on usutavasti meie ühine arusaamine, et probleemid Tallin-
na koalitsioonis tulenesid koalitsioonist enesest ja meie oleme
veendunud, et neid saab ka lahendada vaid Tallinnas.

Reformierakond teeb koalitsiooni partnererakondadele siira ettepane-
ku mitte siduda Tallinna valitsemise probleeme Toompea valitsus-
koalitsiooni saatusega. Vastupidine oleks Reformierakonna arvates
Eesti suhtes vastutustundetu ning ka kokkusobimatu meie arusaa-
misega riigimehelikust käitumisest.”

Huvitav on lugeda Jüri Mõisa hinnangut toimunule (Urmas Seaver,
POSTIMEES 8. detsember 2001.a.).

Mõis: Reformierakond on kolmikliidu sisevaenlane

Tallinna endise linnapea Jüri Mõisa sõnul on Reformierakond olnud
Tallinnas kogu aeg kolmikliidu sisevaenlane ning soov astuda enne
valimisi pealinnas Isamaaliidu varjust välja viis Reformierakonna
leppeni Keskerakonnaga.

“Selge on see, et Reformierakond on olnud kogu aeg kolmikliidu sise-
vaenlane, vähemalt Tallinna linnas,” lausus kevadel just Reformi-

erakonna survel Tallinna linnapea ametist lahkuma pidanud Mõis.
Tema hinnangul lahkus Reformierakond võimuliidust, sest oli rahul-
olematu oma positsiooniga koalitsioonis.

“Oma hoiakult tahaksid nad olla esinduserakond parempoolsete seas,
kuid seda pole nad kunagi saavutanud ning jäänud ikka ühe ja teise
jõu varju,” sõnas Mõis. “See tekitab sisepingeid ja vähemalt mitmele
nende arvamusliidrile ilmselt ei sobi niisuguses olukorras valimistele
vastu minna.”

Mõisa väitel toob aga liidu sõlmimine Keskerakonnaga Reformiera-
konnale kaasa hoopiski toetuse languse.”

Nagu teada, pani Mõis jälle puusse – ei Kesk- ega Reformierakond
kaotanud oma positsioone, vastupidi – nad kindlustasid neid.

Niisiis saabus jõulukuu 13. päev. Isamaalased püüavad päästa, mis
päästa annab. Hommikustes ajalehtedes ilmub linnapea tasuline
reklaam: Tõnis Paltsu esindusfoto juures on tekst (kirjaviis muut-
mata):

LINNAPEA

peab

Koolid, haiglad ja teed korda tegema; arendama turismi ja

transiiti, et luua seeläbi uusi töökohti

Tagama turvalisuse linnakodanikule ja külalisele

Seisma hea, et Toompeal ei elataks linna kulul

Kogu aeg meeles pidama, et just linnakodanik maksab palga ja

et just linnakodanikule tuleb luua väärtusi ja hüve

Investeerima jõuliselt kõhe, mitte ootama järgmisi aastaid, et

Tallinna areng ei seiskuks

Linnapea ei tohi

Ronida võimu nimel voodisse vanakuradi vanaemaga

Lasta tegeleda linnaametnikel mõttetu reisimisega (munitsipaal-turismiga)

Ehitada prükkaritele maju koolimajade ehitamise asemel
Osta linnale autot enda tarbeks
Nõuda enda palga suurendamist

Tänan usalduse eest. Igal juhul.

TÕNIS PALTS

Kuidas võimuvahetus tollel pärastlõunal toimus, sellest KESK-

NÄDALA abiga (Heimar Lenk; KESKNÄDAL, 19. detsember 2001.a.)

Tallinn uude aastasse uute juhtidega

“Tartu, Pärnu ja Viljandi järel tuli Keskerakonna ja Reformierakonna
liit võimule ka pealinnas. Kuid ülemvõimu ümber mängimist
Toompeal ei ihalda kahest võrdsest partnerist praegu kumbki.

Kuigi kumbki võrdsete partnerite kaksikliidust Toompea kolmikliitu
lõhkuda ei taha, võib sündmuste areng selle olematu soovi sunniviisi-
liseks muuta. Mäest alla lükatud lumepalli pole lihtne peatada. Eriti
kevade tulekul, mil pall sulalumest tinaraskeks muutub. Osa
analüütikuid ennustab märtsiks Riigikogu erakorralisi valimisi.

Pealinn muutus ööpäeva jooksul

“Neljapäeval kell pool viis oli Tallinna lähitulevik määratud. Tõnis
Palts hääletati maha 38 häälega, mis oli senisele linnavõimule šokk.
Nii suurt häälteenamust ei julgenud keegi oodata. Vaja oli ju vaid 34.

Edasine sujus esimese hääletuse kiiluvees ja 35 häälega sai linna-
volikogu esimeheks 27 aastane Reformierakonna naispoliitik Maret
Maripuu. 34 häälega sai linnapeaks Keskerakonna esimees Edgar
Savisaar. Kella veerand üheksaks oli paika pandud ka kolm Reformi-
erakonna ja kolm Keskerakonna abilinnapead. Juhtkond Tallinnas oli
muutunud ja Cafe Anglaisv kohvikus õnnistati uus võim vahuveiniga
sisse.

Reede hommikul astusid värsked juhid oma kabinettidesse, et paberi-
majandus üle võtta. Poole miljoni elanikuga linna võimu vaheta-
miseks kulus vähem kui 24 tundi.

Meeleheitel ametnikud ja reporterid

Kes Tallinna volikogus viimastel aastatel korraldatud umbusaldus-
hääletusi ka varem vaatamas käinud, pidi seekord tajuma varasemast
kardinaalselt erinevat atmosfääri. Enamik linnavalitsuse nõunikke
hõljus ringi matusemeeleolus.

Abilinnapea Ivar Virkuse nägu oli pingest tulipunane. Muidu huu-
morivaene isamaaliitlaste Tallinna juht Aimar Altosaar aina naeris ja
naeris. Ekspresidendi Lennart Meri mõõdukas poeg Mart oli seevastu
äraütlemata vihane ja pahvis ühe sigareti teise järel.

Neile, kes Kuku Raadio otsereportaaži vedavat Ulla Läntsi juhtusid
jälgima, pidi jääma mulje, et raadio juhtiv naishääl istus suure
maavärina epitsentris ja luges seal ohvreid kokku.

Niivõrd traagiline oli blondiinist linnareporteri näoilme. Valdav osa
õukonna ajakirjandusest paistis Tallinna ööbikule kaasa tundvat.

Riigikogu rahanduskomisjoni isamaaliitlasest esimees Kalle Jür-
genson lahkus volikogust räige ja iseendale suunatud sõimu saatel.
“Kurat meid võtku,” kuuldus ta pomisevat, kui kolmanda korruse
trepikotta sööstis. “Meid” pidi tähendama Isamaaliitu ja tema
Mõõdukatest ripatseid.”

Isamaaline valitsus Tallinnas koos oma päkapikkudega oli lõpuks otsa saanud.

Muide, ka meretagune mees ei osanud väärikalt kaotada. Vahkvihas
allkirjastas ta oma viimase otsusena ühe linnatänava likvideerimise
Koplis. Aga ehk polnudki see viha, vaid viimane võlamaks meestele,
kes seda taotlesid… Kuigi kohtuotsus tunnistas teo hiljem kehtetuks,
oli see taas näide hiljutisest mõisavalitsejalikust asjaajamisest Tal-
linnas.

19. detsembril 2001.a. teatas Mart Laar Riigikogu kõnetoolist oma
“riigimehelikust käitumisest” – otsusest tagasi astuda.

Jaanuaris 2002 andis Riigikogu ees ametivande uue koalitsiooni – Kesk- ja Reformierakonna – peaminister Siim Kallas.

Tahaksime uskuda, et see on oluline teetähis Eesti riigi arengus -
vaenlase otsimise asemel tugeva liitlase leidmine. On ju lõppeesmärk:
ÜKS EESTI KÕIGILE!

EPILOOGI ASEMEL

Selle trükise ilmumisajaks on pealinna isamaalise valitsemise lõpust
juba ligi kolmveerand aastat möödunud. Kuna raamatu pealkirjas
nimetatu on loodetavasti kordumatu nähtus, siis polekski nagu
midagi lisada. Kuigi mälu on sageli lühike.

Ometi on vahepeal taas toimunud muutused ja inimeste ümber-
rivistused, pinnale on kerkinud mitmed varjatud teod, millest ei saa
üle ega ümber.

Kõigepealt inimestest

Mitmed isamaaliitlasliku valitsemise tegelased on oma seisukohti
muutnud ning teinud uued valikud. Kunagi kaalukeeleks olnud
Annika Laas ei osutunud põhimõtteliseks poliitikuks, ja ega igast
sümpaatsest telenäost seda ei oodatagi. Sergei Ivanov, tollase perioodi
koalitsiooni venepoolne esiviiul loobus hoopiski ambitsioonidest ning
pragmaatikana liitus oravatega. Volikogu esimehena võimu nautinud
Rein Voog taandus üldse pealinna poliitikast.

Samal ajal “soo” staatuses püsinud koonukas Elmar Sepp tegi otsusta-
va poliitilise valiku, liitudes Keskerakonnaga. Kui arvestada seda, et
pärast Koonderakonna tegevuse lõpetamist on seda teinud ka mitmed
kunagise võimupartei nimekad tegelased (Ain Kiviorg Sillamäel,
Arnold Kimber ja Rein Triisa Viljandis, Juhan Hindov Tallinnas jt.),
siis ei ole siin midagi loogikavastast.

132

Kuid mitmed “mõisavalitsuse” innukad toetajad jäid oma valikule
truuks. Said isegi uut tegutsemishoogu. Eriti paistis siin silma rauge-
matu energiaga Jääna Padrik – ühteaegu nii Riigikogu kui Tallinna
volikogu liige. Revisjonikomisjoni esimehena kaevas ta üles Savisaare
ja teiste keskerakondlaste vanu “patte”, püüdes neid serveerida kui
Tallinna uute juhtide korruptiivseid tegusid.

Tuletame meelde, et Jääna Padrik tegi kunagi Vikerraadios häid
saateid omanikest ja üürnikest. Toompeal piketeerides oli ta üürnike
poolel, sest elas koos oma lastega omanikule tagastatud majas. Tänu
oma näilisele printsipiaalsusele koguski ta piisavad hääled, võimal-
damaks tema pääsu nii Riigikogusse kui ka Tallinna volikogusse.
Truu isamaaliitlane tegi aga hämmastava fopaa. Seedinud ara
ajakirjanduse “veeklaasitormid” (vt. lk. 53), asus ta volikogus eten-
dama leppimatu moralisti rolli. Seda küll erapoolikult, leides vigu
vaid keskerakondlaste tegudes. Eriti küüniline oli tema rünnak
kauaaegse üürnike huvide kaitsja Tiiu Jolleri vastu: mais 2002 esitas
ta arupärimise, millise õigusega sai keskerakondlasest sundüürnik
Tiiu Joller linnalt rendipinna.

On täiesti arusaadav, et keskerakondlastest linnavolinikud “kamee-
leorule” vastukäigu tegid. 11. juunil 2002. a. allkirjastas Heimar Lenk
arupärimise Tallinna abilinnapeale:

“Miks Jääna Padrik sundüürniku korteris elab?”

Sellest loeme:

“…Padriku kolmeliikmelisele perele eraldati kõigi mugavustega,
värskelt renoveeritud neljatoaline korter, mis oli hulga suurem kui
tema poolt enne seda käsutatud eluruum… Reeglina saavad
kolme-neljaliikmelised perekonnad vaid viletsaid ühe- või kahetoalisi
eluruume, milliseid on raske korteriks nimetada…

Kui siinsamas volikogu saalis hääletasime üürnikele linna poolt kor-
terite ehitamist, siis Padrik läks saalist välja. Ta ei hääletanud. Oma

sõnavõttudes seisis ta linnakorterite ehitamise vastu, nagu isamaa-
liidu fraktsioongi.

Kui Riigikogu eelmisel nädalal pikendas üürilepinguid, siis Padrik
hääletas selle seadusemuudatuse vastu. Sama Padrik, kes suuresti
sundüürnike häältega parlamenti tuli. Kui sa oled üürnike vastu, siis
miks elad sa üürnikele mõeldud majas…”

Aktiivsusega hiilgas mõni teinegi. Näiteks võitlevaks respublikaaniks
ümberkvalifitseerurvud Indrek Raudne, kes juunis 2002 arvas oma
noorpoliitiku tähte tõusvat umbusaldusavalduse esitamisega Edgar
Savisaare vastu. Kuid selle poolt hääletas vaid 14 volinikku – 3 isegi
vähem kui varem tekstile alla kirjutas.

Muide, samal päeval, 20. juunil, anti Edgar Savisaarele kui linnapeale
üle kõlin arupärimist Jüri Mõisa poolt allkirjastatud lepingute kohta.

Jüri Mõisa kahtlustatakse korruptsioonis

Esimene, Elmar Sepa poolt allkirjastatud arupärimine puudutab 17.
augusti 2000.a. protokolli, mis sätestas linnavalitsuse ühepoolse
kohustuse anda vähemalt kolmekümneks aastaks AS BPV käsuks
hoonestusõigus Küti 15 ja 17 asuvate ehitiste ning nende all olevate
ja teenindamiseks vajalike maatükkide (kinnistute) osas. Samuti
kõhustus linnavalitsus algatama kiirendatud korras selle piirkonna
detailplaneeringu, mille kohaselt oleks Küti 15 ja 17 pinnad tootmis-
maa ning AS BPV saaks sellel alal osutada sadamateenuseid.

Arupärija tahab teada, millisel õiguslikul alusel ja põhjusel isamaaline
linnavalitsus ja eraõiguslik äriühing otsustasid taotleda nimetatud
riigile kuuluvad maatükid munitsipaalomandisse ning kuidas sai
võimalikuks, et linnavalitsus kehtivaid õigusakte eirates võtab endale
kohustuse kinkida sadam erafirmale?

Veel loeme arupärimisest, et kolm päeva varem, “14. augustil 2000
valmistati samade osapoolte vahel ette kokkuleppe projekt, mille
kohaselt linnavalitsus kohustus seadma viiekümneks aastaks hoones-
tusõiguse samadele kruntidele AS BVP käsuks. Kokkuleppesse kirju-
tati ka AS BPV-le ostueesõigus kinnistute võõrandamisel ning voli
püstitada sinna täiendavaid rajatisi. Küsin Teilt, härra linnapea, kas
nimetatud dokument ka allkirjastati?”

Linnavolinik Ülo Tärno palus uurida Jõelähtme prügila rajamisega
seotud kohustusi, mis fikseeriti IS.mail 2000 Tallinna linna, SLP
Recycling AG&O ning Tallinna Prügila kolmepoolses lepingus. Aru-
pärija arvates on linn võtnud endale liigseid kulutusi ja maksnud veel
mittetöötavale firmale suuri summasid ning organiseerinud ka ISPA
toetusrahasid. Loeme:

“Investorile on ette nähtud jäätmekäitluse eest võetava teenustasu
osas lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest iga-aastane tasu
suuruses 300 000 eurot (4,6 miljonit krooni) esimese nelja aasta eest ja
200 000 eurot iga järgneva viie aasta eest. Pakkumise dokumentides
neid tingimusi ei olnud. Kas vastab tõele, et tegu oli kompromissiga,
milline tehti seoses sellega, et investor soovis suuremat tootlust (täna
on see 15%), Isamaaliidu valitseda olev linn ei tahtnud seda aga
ametlikult välja näidata? Nii olevatki Isamaaliidu linnapea pakkunud
välja lepingus oleva variandi. Tahaksin teada, kuidas jagunes prak-
tikas see summa Isamaaliidu ja linnapea vahel?”

Küsijale teeb muret ka see, et lepingu kohaselt on linn pandud sisu-
liselt olukorda, kus tuleb nõustuda igasuguse jäätmekäitluse hinna
tõusuga.

Kalle Mihkelsit huvitab, kuidas võidi anda Tallinna kesklinnas asuva
kino “Sõpruse” ruumid ärilisele lõbustusasutusele “Hollywood” ren-
dile vaid võileivahinna eest.

Linnavolinik palub uurida, mis põhjusel lõpetati 1992. aastast kehtiv
munitsipaalvara rendileping Tallinna Kultuuriameti ja AS Sõprus
vahel kino “Sõprus” tervikvara rentimiseks ning miks ei korraldatud
ruumide rendileandmiseks seadusekohast avalikku enampakkumist?
Küsija soovib teada, missuguse metoodika järgi on arvestatud süda-
linnas asuva hoone ruutmeetri rendihinnaks 22,6 krooni ja kui suur
on antud piirkonna keskmine rendi tariif. Jüri Mõisa 5. juuli 2000

korraldusega on eelpoolnimetatud renditariif fikseeritud koguni 9.
aastaks ja 11. kuuks!

Tallinn sai endistelt võimuritelt päranduseks mõndagi, mida lausa
annab seedida. Näiteks too kurikuulus ühiselamute müük, mistõttu
asjad arenesid sedasi, et linnavalitsus pidi juulikuu õhtutel oma vas-
tuvõturuumidesse majutama kümneid ahastusse viidud üürnikke.
Tõsi, selle põhjustajana sai kolmikliidu majandusminister Mihkel
Pärnoja oma esimese kriminaalsüüdistuse. Loodame, et mitte viimase.
Sest silmapiiril on hoopis mustemad pilved, ja need ei ohusta üksi
“tankistminister” Pärnoja, vaid ka Laari ja Jürgensoni, kes kõik on
otseselt vastutavad Eesti suurvara – elektrijaamade ja raudtee -
mahaparseldamise eest.

Oluline fakt on see, et Riigikohus tühistas 20. juunil 2002.a. Erastamis-
agentuuri Nõukogu 13. detsembri 2000. a. otsuse Eesti Raudtee eras-
tamise kohta. Teatavasti valiti tolle otsusega parimaks Rail Estonia
nimetuse taha peitunud sulide pakkumine.

Nimetatud otsusele reageeris 25. juunil operatiivselt Keskerakonna
esimees Tallinna Linnapea Edgar Savisaar karmisõnaliselt: “Isamaa-
liidu valitsuse poolt raudtee erastamisel kordasaadetu oli mitte üks-
nes pretsedenditu, vaid ka kriminaalse varjundiga.” Samal päeval
võttis Keskerakonna juhatus vastu alljärgneva otsuse:

Keskerakonna juhatuse seisukoht seoses Riigikohtu otsusega AS
Eesti Raudtee erastamise kohta

“Seoses Riigikohtu 20. juuni 2002. a halduskolleegiumi otsusega ko-
hustada Eesti Erastamisagentuuri nõukogu uuesti läbi vaatama AS
Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamiseks esitatud pakkumised, tegi
Eesti Keskerakonna juhatus järgmise avalduse:

Eesti Keskerakonna juhatus on seisukohal, et Eesti Raudtee eras-
tamisel tekkinud segaduste ja seadusrikkumiste eest peavad otseselt
ja isiklikult vastutust kandma seda protsessi juhtinud ministrid Toivo
Jürgenson ja Mihkel Pärnoja ning valitsusjuht Mart Laar, kes viisid
erastamise lõpule hoolimata käimasolevaist kohtuvaidlustest.

Oleme seisukohal, et tekkinud olukorda tuleb viivitamatult arutada
ka AS Eesti Raudtee erastamise asjaolude väljaselgitamiseks moodus-
tatud Riigikogu erikomisjonis.

Keskerakond ei saa leppida olukorraga, kus raudteemüüki nõustanud
Väino Sarnet on asunud takistama erikomisjoni tööd ja ei pea
võimalikuks ilmuda komisjoni selgitusi andma.

Riigikohtu otsus ja 2000nda aasta suvel rahva poolt antud enam kui
163 000 allkirja elektrijaamade ja raudtee erastamise vastu annavad
tunnistust, et Keskerakonnal oli õigus, kui ta oli vastu nende oluliste
infrastruktuuriobjektide erastamisele.

Keskerakond küsib: millal Eesti jõuab nii kaugele, et ka valitsus-
kabineti liikmed hakkavad vastutama oma väärotsuste eest, millega
on riigile suurt kahju tekitatud?”

Selle raamatu tahaks lõpetada aga veidi lõbusamas toonis – vaadake
Nevski katedraali naabruse uusrajatist.

Ja küsimus: kas niisugune võõrkeha oleks saanud vanalinna pühamul
Toompeal oma köha ilma kirgliku muinsuskaitsja Liisa Pakosta
teadmata?

Vähemalt tema tollane parteikaaslasest kesklinna vanem Siim Kiisler
on avalikult väitnud, et too miljonipeldik on vaid linnavalitsuse kom-
munaalameti omalooming…

Autor-koostaja VELLO PILT
Kaanekujundus HUGO HIIBUS

ISBN 9985-78-692-0

Lõpp

1. osa. Isamaaliit teeb koostööd Interrinde Jevgeni Koganiga

2 osa. Kui Tallinna valitses IRL: Jüri Mõis linnapeaks saamine

3 osa. Kui IRL juhtis Tallinna: Tallinna Vee erastamine

4. osa. Kui IRL valitses Tallinnas: Võimukriis

5. osa: venelaste hind ja seitse päkapikku

6. osa: Jüri Mõis umbusaldus ja raudtee erastaja petis Sposato

7. osa: IRL bordellis ja Tõnis Palts

8. osa: Pakosta ja Palts rahade kuritarvitused

9. osa: skandaalid viivad lahkumiseni

Kui IRL juhtis Tallinna 8. osa: Pakosta ja Palts rahade kuritarvitused

Virgo Kruve — Thu, 15 Oct 2009 11:45:55 +0000

8. osa

JÄLLE SILMAKIRJALIKKUSE AATED

Isamaaliidu suured aateloosungid on aastatega üha murenenud. Uue
hoobi andis ka too 5. juuni 2001.a. istung Vana-Viru tänavas. Arvame,
et siin on paslik avaldada POSTIMEHES 16. juunil avaldatud kiri:

10 aastat pärast taasiseseisvumist hoiab Jevgeni Kogan isamaa ilu

“Isamaaliidu moraalikõver langeb mürinal. Tegelikult loodavad mõ-
ned, et peale langust algab jälle tõus – seda näivad uskuvat ka libe-
raalsest majandusest jutlustavad inimesed. Tallinlased seda aga enam
ei usu, sest tegelik elu on näidanud, et peale tugevat langust on ooda-
ta lõplikku langemist – loodus tühja kohta ei salli. Sest koostöö
Jevgeni Koganiga ei ole see koostöö, mida tavakeeli integratsiooniks
nimetatakse.

See koostöö tähendab nii vormiliselt kui sisuliselt Kogani avalikku
kaasamist Tallinna juhtimisse. Ühes olen ma küll veendunud, et Isa-
maaliidule koalitsiooniks Koganiga küll valijate poolt volitusi pole
antud.

Mitmed erinevad avaliku arvamuse uuringud kinnitavad üheselt, et
isamaaliitlastel pole tõesti enam palju usaldust kaotada jäänud ja nii
võivadki mõned ideoloogid Stenbocki kontorist hellitada lootust, et
just koostööst Koganiga võib Isamaaliidu jaoks saada uue tõusu
algus.

Mida arvavad sellest aga rahvuslased Ivo Nei, Venno Laul, Vardo
Rumessen, Lauri Vahtre? Kas ka nemad on nõus uue tõusu lootuses
Koganiga ühes paadis sõitma ja parteilise ustavuse demonstree-
rimiseks taas kord värvipliiatsid haarama ja ristikese õigesse kästi
tegema?

Kas eesmärk pühitseb abinõu, jäägu igaühe enda otsustada. Samas on
kummaline seegi, et Kogani volituste taastamisega langes ühele ajale
ka Mõisa mahavõtmine. Kahtlustele, et seoseid tuleb otsida just
Stenbocki kontorist, lisab kinnitust just seik, et endise linnapea Jüri
Mõisa sõnul oli tema taandamise kampaania taga just peaministri
nõunik Matti Maasikas.

Oli lausa kurb vaadata, kuidas riigikogulane Mart Nutt kritiseeris
Kogani kritiseerijaid ja püüdis Isamaaliidu suurt poliitilist häda välja
vabandada ja samaaegselt rääkis kommunismi kuritegudest.

Ajaloo ilu paradoks Tallinna võimukisma foonil seisneb täna selles,
et erinevalt Savisaarest, kes kümme aastat tagasi kutsus Eesti rahvast
üles seisma Kogani riigipöörde katse vastu, kutsub rahvuslik
Isamaaliit rahvast üles tunnustama Koganit selleks, et kindlustada
endi võimulejäämine Tallinnas kõigi rahvuslike jõudude kiuste.”

JANEK SAJEV, Tallinn

Mitmed isamaalased püüdsid oma poolthääletamist Kogani saadiku-
volituste taastamiseks põhjendada, et neil pole juriidilist alust seda
takistada. Sellise väite nullib veenvalt Vladimir Velman ajalehes
SEITSE PÄEVA (suvi 2001).

“…Meile oli ja jääb põhimõtteliselt vastuvõtmatuks ükskõik mis
eesmärgil liitumine nende poliitiliste vastastega või isikutega, kes olid
aktiivsed Eesti iseseisvumise vaenlased. Neid, õnneks, ei olnud nii
palju, et nad suudaks reaalselt astuda välja rahva tahte vastu. Kuid
nad olid, ja kui isamaalised poliitikud oma lähieesmärkide nimel on
valmis unustama rahva lähimineviku, siis meie ajalooline mälu ei ole

lünklik. Kui me hääletasime volikogus Jevgeni Kogani vastu, siis
käitusime täpselt volikogu kodukorra järgi, mis sätestab järgmist:
“Otsuse tegemisel volikogu liikmed 011 sõltumatud ega kanna jurii-
dilist vastutust hääletamise ega poliitiliste avalduste eest linna-
volikogus või selle organites.”

Meil on õigus olla Kogani poolt, vastu või jääda erapooletuks. Või
üldse mitte hääletada. Meie südametunnistus ja ajalooline mälu ei
jätnud meile muud valikut, kui vajutada punast nuppu.

Tahaks loota, et pooleteise aasta pärast tuletavad valijad meelde seda
juunikuupäeva Tallinna Volikogus, mis osade rahvaesindajate eetika
oli järjekordselt alla jäänud nende poliitilisele nihilismile.

Siis ehk on lootust, et nii Eesti riigis kui Tallinna linnas hakkavad
valitsema ausad ja järjekindlad inimesed.”

Ette rutates olgu öeldud, et Jevgeni Kogan jäi isamaaliitlaste truuks
kamraadiks.

Kui 13. detsembril pandi hääletusele umbusaldusavaldus Tõnis Palt-
su vastu, sai see vajaliku 33 hääle asemel koguni 38 poolthäält. Nii-
sugusel juhul vastuhääletamine on mõttetu – ometi andis koos isa-
maaliitlastega otsusele vastuhääle just Kogan. Pole vist eriti imestada,
kui järgmistel valimistel on Isamaaliidu nimekirjas ka Jevgeni Kogani
nimi.

EI OLE IHALDATUD TALLINNAS RAHU

Niisiis oli Tallinna meeriraha kaelas meretagusel mehel Tõnis Paltsul,
kes vastutasuks pidi muidugi Isamaaliitu astuma (NB! Vähem kui
aasta hiljem – mais 2002 – kirjutab ta stoilise rahuga avalduse
“aateerakonnast” lahkumiseks, et vastu võtta Res Publica pakkumine,
kus endine parteikaaslane Kesklinna valitsusest Siim Kiisler ja teised-
ki värvivahetajad lahkelt ootamas.)

Suvi, teadagi, puhkuste aeg. Oma vaikseid nokitsemisi toimetatakse
ka Tallinnas. Hea aeg ka uuele linnapeale sisseelamiseks. Aga need
riukalikud keskerakondlased!

Ajalehes KESKNÄDAL ilmub ulatuslik kirjutis, mis toob valguse
kätte uue linnapea Tõnis Paltsu varjatud korterismugeldamisi. Kui
isamaalased varmalt tembeldasid patupesaks vaid Koonderakonda,
siis nüüd tuleb välja, et rasvasemate tükkide haukajad olid nad ise.
Niisiis, KESKNÄDAL 1. august 2001.a.:

Palts, Kross ja Ilves väidetavas korruptsiooniafaaris
Kuidas Isamaaliidu linnapea maja tasku pani

“24. august 1995 oli õnnelik päev. Seda nii AS Levicomi juhile Tõnis
Paltsule kui ka EV toonasele luurekoordinaatorile Eerik-Niiles Kros-
sile. Mõlemaga allkirjastati sel päeval üürileping eluruumide saa-
miseks Toompea ühes magusamas majas aadressil Kiriku põik 4.
Toomas-Hendrik Ilvesele sai sama õnn osaks kaks päeva hiljem, 26.
augustil, kui ka temaga üürileping sõlmiti.

Vähem kui kuu aega hiljem tehti järgmine käik. Kõigi nendega sõlmiti
ka ostu-müügileping korterite erastamiseks EVP-de eest, mille tule-
musena läks Tallinna linna omandis olnud maja üle Paltsule, Krossile,
Ilvesele ja veel mitmetele nende aatekaaslastele, kes omasid seal
kortereid.

Nähtavasti oli asjaga kure, sest seaduserikkumisi kohtab selle tehingu
juures lausa igal sammul. Näiteks üürileping Ilvesega kirjutati rutates
alla veel enne seda, kui korter oli ametlikult kustutatud tööandja
eluruumide arvelt.

Tegemist oli Tallinna korteriskandaalide ajaloos pretsedenditu juhtu-
miga, kus võileivahinna eest ärastati ühele firmale terve maja paljude
korterite ja enam kui 1000 ruutmeetrise elamispinnaga. Minge Toom-
peale, otsige üles maja aadressil Kiriku põik 4 ja mõtisklege Isamaa-
lise eetika üle.

Sarnastest tehingutest rikastus teisigi õnnelikke isamaaliitlasi. Pea-
ministri lähedane sõber Urmas Arumäe sai korteri Suur-Karja täna-
vale, ikka veel peaministri nõunikuna töötav Linnar Viik Laiale
tänavale jne. Paltsu ja tema mõttekaaslaste cnse oli aga unikaalne, sest
tegu oli ainsa juhtumiga, kui üks firma omastas vahendeid valimata
terve maja.

Kaheksa korda odavamalt toonastest turuhindadest

Toompea kordategemata pind, mis nõudis investeeringuid katuste,
põrandate, veevärgi ja muu sellise remontimiseks, maksis toona
ligikaudu 10 000 EEK ruutmeeter. Palts ja tema mõttekaaslased said
selle kätte ühe-kahe tuhande krooni eest ruutmeetri kohta või isegi
odavamalt, sest EVP kurss oli siis hästi madal. Kinnisvaraekspertide
hinnangul saadi maja kätte seitse-kaheksa korda odavamalt, kui
turuhind oleks võimaldanud küsida.

Kas tõesti töötasid Ilves ja Kross Levicomis?

Põnevaks teeb tehingu asjaolu, et kõigil Levicomi kaudu eluruumi
saanutel oleks pidanud olema töö- või teenis tuss ühe selle firmaga.
Jutt on ju tööandja eluruumidest.

Mlline oli siis toonase luurekoordinaatori ja Eesti USA suursaadiku
töö- või teenistussuhe kaabellevifirmaga? Töötasid nad Levicomis
täiskohaga või lepingu alusel?

Kui tahaksime olla norivad, siis peaksime küsima, kas lisaks kõrgele
positsioonile riigiaparaadis said mõlemad asjaosalised ka Paltsult
“nutsu”?

Andmete esitamise eest omavalitsusele vastutas firma. Kesklinna-
valitsuse asi polnud kontrollida, kas tõesti Kross ja Ilves töötavad
Levicomis, kuigi ka seda oleks võinud teha. Tegelikult polnud kumb-
ki mees Levicomiga seotud ning Paltsu firma läks andmeid esitades
teadlikult pettuse teele, paludes vormistada paberid Krossi ja Ilvese
nimele.

Omavalitsus käitus suurfirma suhtes sõnakuulelikult. Teati ju, et
Levicomil on laialdased sidemed Toompea võimukoridorides. Tõnis
Paltsule endale vormistati 176,2 ruutmeetrine korter aadressil Kiriku
põik 4-1; Eerik-Niiles Krossile 112,5 ruutmeetrit Kiriku põik 4-8 ja
Toomas-Hendrik Ilvesele 85,1 ruutmeetrit aadressil Kiriku põik 4-9.

1997.aastal telliti Tallinna linnavolikogu kantselei kontrolliosakonna
poolt eksperthinnang aktsiaseltsilt AS Pindi Kinnisvara, kus paluti
hinnata linnale läbi tööandja eluruumiks arvamise tekitatud kahju.
Eksperthinnangus on öeldud, et kui linn oleks need korterid lihtsalt
müüki pannud, siis oleks ta saanud täiendavat tulu miljonite
kroonide ulatuses.

Toomas-Hendrik Ilves sai hõlptulu

Kõik isikud, kes said enesele korterid tööandja eluruumiks arvamise
ja sellele järgneva erastamise kaudu, võtsid kohustuse investeerida
nendesse ruumidesse ja teha nad korda. Üks esimesi, kes selle kohus-
tuse peale vilistas, oli Toomas Hendrik Ilves. Ta valdas üldse seda
korterit Kiriku põik 4-9 lühikest aega ning müüs selle järgmisel aastal
edasi, panemata sinna sentigi. Ilves käsutas tehingut tõenäoliselt
enesele raha tegemiseks. See oli topelt näotu. Tasuta lõunasööke aga
ei ole. Isegi mitte Ilvesel. Tasumise aeg tuli 2001. aasta kevadel, kui
linnavolikogu “eetilised” mõõdukad ärimees Paltsust Tallinna
linnapea tegid.”

Eelpooltoodud artikkel oli hea täiendus mõned päevad varem (27.
juulil) POSTIMEHES ilmunud intervjuule uue linnapeaga. Selles
väitis Tõnis Palts ajakirjanik Argo Ideonile, et Kiriku põik 4 maja
osteti “praktiliselt turuhinnaga” ja selle eest maksti “kogu maja peale
kahe-kolme miljoni krooni vahel.” Pealegi polevat ta teadnud, et maja
erastamise selline skeem on ebaseaduslik. Niisiis veel kord 1. augusti
KESKNÄDAL:

Linnapea valetas Postimehele

“Polegi selge, mis oli Postimehe intervjuu eesmärk, kas Paltsule katet
luua või lugu niisama kinni mätsida. Igatahes on Ideon Paltsu jutuga
leppinud. Rohkem pole Postimees asja vastu huvi tundnud. Toimetus
püüdis ka omalt poolt Kiriku põik 4 erastamistehingu tagamaid
selgitada. Majas oli üheksa korterit üldpinnaga 1129, 9 ruutmeetrit.
Selle eest maksti kokku 324 510 krooni EVPdes. EVPde kurss 1995.
aasta septembri alguse seisuga oli 13,1 senti. See tähendab, et tege-
likult maksti maja eest tervikuna ei rohkem ega vähem kui 42 000
krooni. Aga mitte kaks kuni kõhn miljonit, nagu väitis Palts Posti-
mehele.

Kui rääkida konkreetselt Paltsu enda korterist, siis tema maksis 116,5
ruutmeetrise elamispinna eest 50 760 krooni EVPdes. Kurssi arves-
tades läks see korter talle tegelikult maksma 6598 krooni ja 80 senti.

Kergelt saadud raha

Nõnda saadi 42 000 krooni eest kätte maja, mille toonane turuväärtus
oli 10 kuni 11 miljonit krooni ja tänane väärtus mitte vähem kui 30
miljonit krooni. Loomulikult on Palts ka omalt poolt sellesse majasse
ja tema renoveerimisse raha sisse pannud. Näiteks võtnud laenu,
käsutades linnalt kergelt saadud vara pandina. Hea lugeja võib ise
välja arvutada, kui kasulikku äri ajas linnapea oma meeskonnaga,
kuhu kuulusid luurekoordinaator ja välisminister, kes peitsid end
soliidse firma Levicom varjus.

Tänase päeva seisuga on Kiriku põik 4 maja üldpind tublisti
kasvanud, võrreldes esmaerastamisel saadud üldpinnaga. Mis oli
1129 ,9 ruutmeetrit, sellest on saanud 1655, 3 ruutmeetrit.

Härra linnapea korter on suurenenud 176,2 ruutmeetrilt 241,6 ruut-
meetrini, ning uskuge või mitte – endise luurekoordinaatori korter
112,5 ruutmeetrilt 299,4 ruutmeetrini. Esmapilgul tundub tegu olevat

müstifikatsiooniga, kuid kuivad arvud dokumentidel kinni tavad
seda. Kuidas see juhtus, seletagu asjaosalised ise.

Edu teile, lugupeetud isamaalised poliitikud, “korteribisnise” ajamisel
ka edaspidi, ütleks Kesknädala lugejad.

Tallinna linnapea Tõnis Palts 3 valet:

Esimene Paltsu vale: maja ei ostetud Eesti Humanitaarinstituudilt,
vaid EVP-de eest Tallinna linnalt.

Teine Paltsu vale: Maja eest ei makstud erastamisel 2-3 miljonit, vaid
42 000 reaalset krooni.

Kolmas Paltsu vale: Linnapea ei eksinud, vaid läks tehingus teadlikult
välja pettuse peale, sest ta teadis hästi, et ei Ilves ega Kross polnud
Levicomiga seotud ei teenistus- ega töösuhte kaudu.”

Veel üks väljavõte nädal hilisemast KESKNÄDALAST (5.august):
Palts valmistas ajakirjanikele pettumuse

Lõik raadiosaatest “Olukorrast riigis”. Raadio-2, pühapäeval 5. augustil

Anvar Samost: Kui sel nädalal Tõnis Paltsu Kiriku põik 4 korterite-
hing kaevati Kesknädala poolt üles, siis Palts valmistas mulle teatava
pettumuse, kui ta pressikonverentsil teatas, et linnapeana on tal palju
olulisematki teha, kui Kesknädalat kohtusse kaevata. Selle asemel, et
üldsusele korteritehingu tagamaid selgitada või omapoolseid argu-
mente esitada. Mulle tundub, et linnapea Palts on võtnud vale lähe-
nemise antud küsimusele.

Teatud erakondi esindavate poliitikute seas levib selline suhtumine,
et ajakirjanike küsimustele justkui ei peagi enam vastama. Et küll ma
ise tean, mis ma teen. Et ütlen ajakirjanikele, et see on nii vana asi ja
ma ei vasta sellistele küsimustele…

Kalle Muuli: Linnapeana on Tõnis Palts hoopis teises olukorras, kui
endise ärimehena ja Levicomi juhina, siis kui ta selle korteri sai. Nüüd

kui ta on linnapea, on ta kohustatud oma mineviku tehingutest väga
üksikasjalikult aru andma. Kõige halvem, mida linnapea teha saab,
on öelda – ah mis see teie asi on.

See on teatud mõttes praeguse valitsuse sündroom, kus igale
ebameeldivale ja eriti just Keskerakonna poolt kergitatud küsimusele,
vastatakse üleolevalt ja suhtutakse justkui mingisse intriigi …”

PRESIDENDIVALIMISED VÕIMULIITU MURENDAMAS

Aasta 2001 suvise poliitilise vaikelu rikub tõsiselt ara presidendivali-
miste kampaania. Kolmikliit soovib muidugi, et järgmine riigipea on
nende soosiku Lennart Meri tegude jätkaja. Sellel stsenaariumil oleks
kindel eelis, kui “troika” tuleks välja oma ühiskandidaadiga. Reformi-
kate eelistus Toomas Savi on ammu teada, kuid Isamaaliit otsustab
“promoda” ikkagi oma meest. Kui see oleks eeldatav persoon Tunne
Kelam, poleks asi nii hull. Aga isamaaliitlastest mängurid otsustavad
tuua püünele hoopis uue katsetaja Peeter Tulviste, mis lööb erakonna
seesmiselt kahte lehte.

Kuidas sündmused 21. septembril “Estonias” kulmineerusid – presi-
dendiks sai “lõplikult mahakantud” Arnold Rüütel – on praeguseks
ammuteada tõsiasi. See oli opositsiooni võit, mis lõppude-lõpuks viis
19. detsembrini, kus Laar viimaks ometi teatas oma “riigimehelikust
tagasiastumisest”.

Aga enne seda toimusid tõsised sündmused n.ö. kohalikul tasandil.
Toompea ahelreaktsioon sai alguse Tartus. 17. oktoobril teatab KESK-
NÄDAL, et Tartu volikogu asub juhtima ajalooprofessor Aadu Must
- juba Rahvarinde aegadel poliitikas nime teinud teadlane.

‘Tartus on täna kavas sõlmida uus võimuliit Reformierakonna, Kesk-
erakonna ja valimisliidu Tartu 2000 vahel. Et Isamaaliit jääb nähta-

vasti uuest liidust välja, saab volikogu esimeheks keskerakondlasest
ajalooprofessor Aadu Must.

Tartu linnapea Andrus Ansipi sõnul on uue võimuliidu erakondade
programmid lähedased ja see aitab hästi linna juhtida.

Kaks aastat ülikoolilinnas võimul olnud Isamaaliit läheb täna oposit-
siooni. Alles hiljaaegu presidenditoolile pürginud Peeter Tulviste kao-
tab oma köha volikogu esimehena ja viib kaasa ka isamaaliitlastest
abilinnapead Ilona Merzini ja Jüri Kore.

Isamaaliitlane Jüri Adams on öelnud, et lõhenemise lõplikuks põhju-
seks sai presidendi valijameeste valimine, mille käigus Isamaaliit
nõudis ultimatiivselt kahte kohta, kuid lõppkokkuvõttes jäi mõlemast
ilma.

Analüütikute arvates võib Tartu uus võimuliit sillutada teed ka muu-
tusteks mujal.”

Kahe kuu pärast on Tallinnaski võimul Keskerakonna ja Reformi-
erakonna pragmaatiline liit.

ISAMAALISE MÕISAVALITSEMISE KANDJAD

Siinses kogumikus ei ole püütud anda ülevaadet kõigist Tallinna
isamaalise juhtimise aspektidest. Tähelepanu on koondatud peame-
hele. Kuid eks eeskuju innusta jüngreidki. Oma mõõtmatus agaruses
paistis silma abilinnapea Liisa Pakosta. Kas sai ta lisainnustust
Isamaaliidu Tallinna piirkonna liidri ametist või ta lihtsalt ei saanud
teisiti, kui mängida ka oma liivakastist üpris kaugel. Nagu näiteks
Vabaduse väljaku detailplaneeringu asjad. Volikogu istungitel heitsid
linnavolinikud korduvalt ette, et abilinnapea Pakosta vilistab kin-
nitatud otsustele ning juhib asju oma suva järgi. Asja huvides esitame
väljavõtted tema vastu esitatud umbusaldusavalduse tekstist:

“2000. aastaks sai Tallinna linn endale noortelaeva “Tallinn”. Eest-
vedajaks selle laeva ülevõtmisel Haridusministeeriumilt oli Liisa
Pakosta. Vaatamata kompetentsete inimeste korduvatele ettepane-
kutele ning hoiatustele noorte merendushuviringide töö organisee-
rimise kohta, on lõpptulemus kurb: ligemale 7 miljonit krooni linna
raha on tänaseks sisuliselt tuulde lennutatud ning laev müüakse
ilmselt sentide eest vanarauaks. Selline on ebakompetentsuse hing
ning vist on ülbus nii suur, et Liisa Pakosta pole siiani suvatsenud
vastata volikogu saadiku Igor Pissarevi 19. aprilli 2001. aasta vasta-
vale arupärimisele.

Palju on räägitud Tallinna suurimasse linnaossa Lasnamäele spordi-
rajatiste ehitamisest. Organiseeriti uhke arhitektuurivõistlus. Voli-
kogu eraldas 2001. aasta eelarvest spordihalli rajamiseks 15 miljonit
krooni. Kuid uut spordihalli ikka ei ole.

Samasugune volikogu otsuse mittetäitmine on põhjustanud palju
probleeme Pirita majandusgümnaasiumi ümber. 2001. aastaks kin-
nitatud Tallinna linna eelarves oli Pirita majandusgümnaasiumi juur-
deehituse alustamiseks ette nähtud 14 miljonit krooni, mis lisaeel-
arvega transformeerus ümber kolmeks miljoniks krooniks ning häda-
päraseks remondiks…

Alates 1999. aastast on probleem üleval. Tehakse uusi projekte, otsu-
seid, kuid lahendused venivad ja venivad. Uus riigihange on välja-
kuulutamata. Haridusamet on valmis seda tegema, aga abilinnapea
Liisa Pakosta ei anna luba. Niimoodi siis täidetaksegi volikogu otsu-
seid Liisa Pakosta moodi…”

Proua abilinnapea nimetab kõike vaid “ajakirjandusele tuginevateks
hinnanguteks.”

Paltsu ajal Liisa mänguruum suureneb veelgi. Väikese huvitava vahe-
lugemisena toome siin ara n.ö. kuululoo 8. augusti KESKNÄDA-
LAST:

Sahinad Tallinna linnavalitsusest

Pealinna juhib Liisa-Ly Pakosta, Tõnis Palts teeb vaid nägu

“Saaremaa mehele Tõnis Paltsule öeldi Isamaaliidu peakorteris: “Sina
tee nägu, nagu juhiksid sa linna.” Tegelikult las Liisa kamandab nagu
ta õigeks peab. Tema oli juba noorpõlves Vanalinna majas Mardiga
suur semu. Ei jäta Mart nüüdki Liisat hätta!”

Nii hulgubki Palts sihitult mööda Tallinna linnavalitsust ja püüab
aegajalt ka ise mõnda korraldust anda.

Kui talle aga teatatakse, et “abilinnapea Pakosta on selles asjas juba
seisukoha võtnud”, jääb Palts kõhe vaiki nagu voonake väljal.

“Kui juba Pakosta ise otsustas, mida siis enam…”

Isamaaliit Tallinnas on hädas. Nii Siim Kiisler kui ka Aimar Altosaar
kavatsevad järgmistel valimistel respublikaanide nimekirja minna.
Isamaaliidul polegi muud üle jäänud kui Liisa Pakostale panus teha.
Sellelesamale Pakostale, kelle seiklustest “ESTLINE”il” vist küll kõik
ajalehetoimetused komprat täis on tassitud.”

Paltsu kommentaar sellele sahinale 9. augusti SL ÕHTULEHES:

“Kuna Pakosta on Isamaaliidu Tallinna piirkonna esimees, siis ma loomulikult kuulan ka tema arvamust.”

Tegutsemisiha on täis ka Leivi Šer, kes teatavasti teenis uue turva-
lisus- ja integratsiooniküsimustega tegeleva abilinnapeaameti 2000.
aasta novembris, kui EÜRP andis võidupanuse “seitsme päkapiku”
koalitsioonile. Tõsi, erinevalt temperamentsest Pakostast toimetab Šer
tasa ja targu. Seepärast tuli üllatusuudisena 23. oktoobri ESTONIJAS

ilmunud teave, et Leivi Šer on miljoneid linnaraha suunanud oma
partei huvide suunas.

Uudis levib kiiresti ka eestikeelsesse pressi. Asjaosalised muidugi
eitavad ja hämavad. Leivi Šer kinnitab BNSile, et raha jagamist ei
otsusta tema isiklikult, vaid sellega tegeleb spetsialistide komisjon…

31. oktoobri ÄRIPÄEV esitab oma juhtkirjas karmi süüdistuse:

Maksumaksja raha integreerus korruptsiooniga

“Tallinna turvalisus- ja integratsiooniameti juures tegutseb kolm
huvitavat komisjoni, mis vaatavad läbi taotlusi ja eraldavad raha
rahvustevaheliseks integratsiooniks, turvalisusuuringuiks jms. Neisse
komisjonidesse kuulub palju toredaid inimesi, kes paraku kantisid
linna raha oma firmadele või suisa iseendale.

Äripäeva arvates peab rahakantimise peakoordinaator, abilinnapea
Leivi Šer tagasi astuma ning komisjonid tuleb kogu täiega laiali saata.
Need inimesed integreerisid maksumaksja raha tugevasti kokku
korruptsiooniga.

Umbes viis miljonit krooni on kulunud kõlava nimega, kuid arvata-
vasti paberile mõeldud ja jäänud projektidele. Näiteks “Tallinna
elanikkonna enesemääramis- ja integratsiooniprobleeme”, mille kohta
võib öelda: kõik ja mitte midagi.

/—/

Kindlasti on rahvustevahelise integratsiooni edendamine vajalik, kuid
seda ei saa teha kabinettide vaikuses teoreetiliselt, nagu ülekullatud
komisjoni liikmete akadeemilised kraadid ja töökohad lubavad täna
eeldada.

Integratsioon peab toimuma ikkagi praktikas, mida aga Õismäe ja
Lasnamäe sõjakate eri rahvusest noorte kampade kogunemine ei
kinnita. Kui õnnestuks piir panna narkomaania ja AIDSi levikule,
laheneksid ka paljud integratsiooniprobleemid.

Korruptsiooniskandaal paneb ebamugavasse olukorda Tallinna linna-
pea Tõnis Paltsu, kes on lubanud ise tagasi astuda, kui seda ei peaks
tegema Leivi Šer.

Õige, Tõnis Palts vastutabki praegu linnas toimuva eest. Isegi sel
juhul, kui korruptiivsed rahaeraldised leidsid aset juba eelmise
linnapea Jüri Mõisa valitsemise ajal. Need olid Eestimaa Ühendatud
Rahvaparteile vastutasuks võimuliidu toetamise ja Jüri Mõisa
mitte-umbusaldamise eest.

Lausa karjuv vastuolu sõnade ja tegude vahel ilmneb aga integrat-
sioomkomisjoni liikme Agu Laiuse puhul. See mees on ühtlasi Jaan
Tõnissoni Instituudi direktor ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti liige.
Oma kõikidelt ametikohtadelt tagasiastumine oleks vähim, mida
Laius teha saaks.”

30. oktoobri POSTIMEES teab, et kuritegevuse ja narkomaania
ennetus ning integratsioon on kokku neelanud üle 10 miljoni pealinna raha.

“32 kuritegevuse ennetamise projekti on tänavu saanud abilinnapea
Leivi Seri alluvusse kuuluvalt Tallinna turvalisus- ja integratsiooni-
ametilt 4,2 miljonit krooni, 41 integratsiooniprojekti 3,1 miljonit
krooni ning 27 narko- ja aidsiennetusprojekti 2,9 miljonit krooni.
Maksumaksja raha laialijagamist uurivad volikogu revisjonikomisjon
ja linnavalitsuse sisekontroll.

Mõis peab Seri rahajagamist õigeks. Nii kinnitab Arvi Tapver 1.
novembri EESTI PÄEVALEHES:

“Tallinna endine linnapea Jüri Mõis peab loomulikuks, et linn eraldas
21 miljonit krooni integratsioonikuludeks ja andis vene poliitikust
abilinnapea Leivi Seri haldusalas olevale turvalisus- ja integratsiooni-
ametile selle käsutamiseks vabad käed.

“Koalitsiooni olulisim küsimus on, kuidas koalitsioonileping välja
näeb. Iga punkti täitmine lepingus on raha küsimus,” ütles Mõis Eesti
Päevaleht Online’ile.”

Hoopis huvitav on Jüri Mõisa arusaamine raha ja poliitika suhetest:

“”Äris on võimalik huvide konflikti vältida, poliitikas mitte. Mis on
äris lubamatu, on avalikus sektoris täiesti loomulik. Ma ei kujutagi
ette, kuidas oleks seda võimalik vältida,” ütles Jüri Mõis.”

KAS ON VEEL VÄLJAPÄÄSU?

See on probleemiks nr.l. Mõisa-aegseid skandaale ei suuda enam üles
lugeda. Ja nüüd, kus Tallinna värk paistab rahulikult kulgevat, selline
jamade jama. Kõigepealt – kes need asjad päevavalgele tõi? Ilmselt on
mängus jälle Savisaare karvane käsi? Ehk osa venelastest? Aga
võib-olla koguni oravad, keda Tartu eeskuju innustab?

On kuidas on, aga midagi tuleb ette võtta. Vähemalt näidata, et
signaaliga on n.ö. arvestatud. Kõigepealt saab kinga altpoolt ametnik
- turvalisus- ja migratsiooniameti juhataja Galina Pantšenko. Leivi
Serile ollakse aga valmis andestama. Paltsu sõnade kohaselt ei näe ta
abilinnapeal otsest süüd, kuna sisekontroll ei olevat tuvastanud raha
jagamist parteiliste sidemete alusel… Šer siiski ei pääse, sest
Ühendatud Rahvapartei on võimupiruka juurde jäämise nimel valmis
“vahele jäänud” persooni välja vahetama. Solvunud Šer teatab selle
peale oma liikmelisuse peatamisest erakonnas, kuid kirjutab siiski
lahkumisavalduse. Tõsi, alles pärast 1. detsembrit.

Enne aga jõuavad kätte tõelised suursündmused. Alguse saavad need
sealt, kust keegi ennustada ei osanud – linna uue eelarve koosta-
misest.

1. novembril teatab BNS, et Tõnis Palts kavandab linnale hiigellaenu.

Tallinna eelarve miljardiga lõhki

“Ehkki finantsteenistus tegi Tallinna linnavalitsusele ettepaneku 2002.
aasta eelarve projekti koostamisel lähtuda piirmäärast 2,6 miljardit
krooni, suurenes see eelarvevaidluste käigus 4,1 miljardi kroonini.

4,1 miljardi krooni suurune eelarve tähendab vähemalt 1,4 miljardi
krooni suuruse laenu võtmist järgmisel aastal, ütles linna finantsjuht
Ahti Kallaste.

200 miljoni krooni ulatuses on kavas refinantseerida tänavu kavanda-
tud arvelduskrediiti, seetõttu on oodatav laenukoormuse kasv 1,2
miljardit krooni, millele lisanduvad intressikohustused.

Aastateks 2002-2004 koostatud laenustrateegia järgi, mille volikogu
kinnitas juunis, võib linn 2002. aastal kaasata võõrvahendeid 395 mil-
joni krooni ulatuses, millega laenukoormus oleks 2002. aasta lõpuks
22,1 protsenti aastaeelarvest.

Linnapea Tõnsi Palts ütles, et eelarvestrateegia eesmärgina oli püsti-
tatud eelarvedefitsiidist välja tulemine. “Tõepoolest, me praegu
rikume iseenda varasemat strateegiat ehk tuleme defitsiidist välja kol-
me aasta asemel 10 aastaga,” märkis Palts.

Linnapea sõnul 011 peamine see, kuhu linn kavatseb raha investeerida.
“Eelarve on tehtud linnakodanike huvidest lähtudes, selle tulemusel
kerkivad koolid ja haiglad ning ehitatakse teid,” selgitas ta. Palts lisas,
et seepärast kavatseb linnavalitsus esitada volikogule ka uue eelarve-
strateegia, et kavatsustel oleks legaalne alus.

Küsimusele, mida teeb linnapea, kui rahandusminister Siim Kallas
peaks Tallinna eelarvekava arvustama, vastas Palts: “Ma vastan talle
- kallis Siimuke, meie investeerime õigetesse kohtadesse ja edendame
seeläbi Eesti majandust, misläbi kasvab ka sisemaine kogutoodang.”"

Esialgu võetakse uudist pooleldi naljana – meretaguse mehe uitmõt-
tena. Seda teeb ka rahandusminister Siim Kallas, kes saadab linna-
peale kingituseks 57-kroonise raudkangi koos pilkekirjaga: “raudkang
peab viitama Archimedesele, kes tahtis sobiva toetuspunkti olemas-
olul kangiga liigutada maakera,” seisab kirjas.

Palts ei jää võlgu. Ta nimetab Kallase kriitikat populistlikuks ning
saadab talle riigi rahandusvigadele näkkuvaatamiseks peegli.

“Võidab Tallinn, võidab riik!” kinnitab linnapea. Kallas raiub vastu:
Tallinna linnapea plaani tõttu võtta 1,5 miljardit laenu läheks riik
kahe-kolme aasta pärast taandarengusse ja ka tallinlastel oleks see-
tõttu halvem elada.

6. novembril korraldab Siim Kallas pressikonverentsi, kus ta ütleb
otsesõnu:

Palts viib Tallinna pankrotti

(EESTI PÄEVALEHT, 7. november 2001.a.; Tuuli Koch, Jaanus
Piirsalu)

“Linnapea Tõnis Paltsu idee järgi 1,5 miljardit laenates muutub Tal-
linna linn paari aastaga maksejõuetuks, ütles eile rahandusminister
Siim Kallas.

Kallas märkis, et sarnaseid laenuvõtmise katseid on olnud ka vara-
sematel aastatel, kuid Tallinna kava on kõige ohtlikum. “Nii hullu asja
pole siiamaani vaatluse all olnud,” sõnas ta.

Kui linn muutub maksejõuetuks, tuleb raha laenuandjaile tagasi
maksta riigil ja teistel omavalitsustel. “Laenurahaga remonditud
koole ei saa ju võlausaldajatele laenu katteks ara anda,” lausus Kallas.

Palts vihastab. Tallinna 1,5 miljardi krooni suurune laen nulliks Kal-
lase sõnul kõik muud pingutused avaliku sektori eelarve tasakaalus
hoidmiseks ja selle läbi kannataks Eesti usaldusväärsus.

Linnapea Tõnis Paltsu vihastas, et Kallase pressikonverentsile ei kut-
sutud linnavalitsuse seisukohtade esindajaid. Ta nimetas Kallase
väiteid demagoogiaks ning valedeks.

“Rahandusministeerium on kulutanud kõhutavalt palju energiat, et
pulli teha ja Paltsu sõimata, selle asemel, et vaadata, kuidas oma raha-
asjad korda saada,” märkis Palts. “Nad võiksid tulla siis minu jutule,

et jagada oma häid ideid, kuidas juhtiva ja riiki toitva omavalitsuse
arengule kaasa aidata.”

Palts imestas, et kuidas saab teda mõistusele kutsuda mees, kes hää-
letab korduvalt miljardilise muuseumi ja suurhalli poolt 40 elanikuga
saarele.

Kallas kaebab. Rahandusminister märkis, et on valmis minema “väga
kaugele”, et takistada pealinnal suurlaenu võtmist. Tema sõnul on ta
Isamaaliitu kuuluva Tõnis Paltsu korralekutsumist laenu küsimuses
arutanud ka peaminister Mart Laariga.

Esialgu on rahandusministeerium käsutanud linna suunas veenmis-
taktikat. “Ultimaatumite aeg on veel ees,” märkis Kallas.

Vastates küsimusele, mis võiks olla Paltsu laenusoovi taga, vastas
Kallas, et linnapea tahab ilmselt minna ajalukku ja poliitikuna head
teha, saamata aru kaasnevatest negatiivsetest majanduslikest taga-
järgedest.

Kindlasti oleks ka neid, kellele linna suured investeeringud käsu
tooksid, kuna suured kulud tähendavad teatud ringkondadele suuri
tulusid, tõdes Kallas.

Rahandusminister võrdles linna laenukava olukorraga, kus riik ostaks
30 miljardi kroonise eelarve juures 20 miljardi eest tanke või lennu-
keid.”

Vaatamata rahandusministeeriumi teatele, et Tallinna laenusumma
eelarves võib olla maksimaalselt 400 miljonit krooni ja ka suurette-
võtjad soovitavad kavandatud 1,5 miljonit vähemalt poole võrra
kärpida, saadab linnavalitsus eelarve muutumatul kujul volikogusse.
Selle läbiminek on aga vähetõenäoline, kuna Reformierakonna frakt-
sioon lähtub partei juhatuse otsusest ulmekava mitte toetada.

Reformikate Riigikogu fraktsiooni esimees Jürgen Ligi kirjutab 9.
novembri POSTIMEHES:

“Sõjakalt nagu väepealik ja iseteadvalt nagu diktaator teatab ta linna-
peana oma otsuse: mina, Tõnis Palts, ehitan linna valmis. Mina pakun
lõpliku lahenduse.

Too endschlnss seisneks ühekordses hiigellaenus, millega tehtaks Tal-
linnas korraga ara “kõik vajalikud asjad”. “Mina”, mitte enam “teiste
raha”. Kõbisejad on populistid!

Viiel erineval moel ületab ta oma õigusi võõra raha üle otsustada.
Kõige väiksem eksimus on seejuures see, et värske poliitik ei märka
oma sõltuvust ei koalitsioonikaaslastest, ei omaenese erakonna prog-
rammist, ei eelmiste valimiste eelsest karmist kriitikast toonaste lae-
nukavade suhtes.

Regionaalpoliitikas on Palts koopia oma eelkäijast, kes kutsus üles
suunama regionaalrahad Tallinna.

Tallinna sadamasse viivad teed olevat riigi teede pikendus ja nii ka
tolle kohustus. Talle ütleb loogika, et ei Paidet ega Põltsamaad, Põlvat
ega Viljandit ole riik sadamasse viivate teede toetuseta jätnud, pea-
linna aga, näe, ahistab.

Eelarvet lõhki laenates meile ainult tundub, et teeme rahvale lõpliku
teene. Miski ei osutu tegelikult püsivaks, peale selle, et oleme otsus-
tanud oma laste raha üle.

Võlgu maha jättev poliitik jääb, tõsi, oma heategudes ületamatuks.
Kuid mitte tegude suuruse, vaid selle tõttu, et on teistelt võtnud iga-
suguse võimaluse “vajalikke asju” teha.

Nii saavad ka järgmine linnavalitsus ja linnapea tunda, et eelkäija on
ara kulutanud “teiste inimeste raha”. Ja saab ülejäänud Eesti, kelle
laenuvõimalust on kahjustanud kõige rikkam omavalitsus.”

Niisiis on võim Tallinnas jälle kaalukausil. Ja seekord pole esmaohuks
mitte savisaarlased, vaid oravatest liitlased. “Laenutüli kestab,” edas-
tavad teabeagentuurid. Seda ei tasanda ka Paltsu-Kallase ühine
lõunasöök 13. novembril “Maiasmokas”.

Lisaks need vanad jamad: kesklinna korterid, integratsioonirahad…
Volikogus käärib, see on selgesti tajutav. Presidendivalimiste ja Tartu
võimumuutuste järellainetus on jõuliselt pealinna jõudnud. Esialgu
küll all-linna, kuid paljukest sealt Toompeale. Kolmikliitlased kinni-
tavad avalikkusele, et midagi tõsist pole, aga tegelikkus näitab siiski
muud.

Jätkub

1. osa. Isamaaliit teeb koostööd Interrinde Jevgeni Koganiga

2 osa. Kui Tallinna valitses IRL: Jüri Mõis linnapeaks saamine

3 osa. Kui IRL juhtis Tallinna: Tallinna Vee erastamine

4. osa. Kui IRL valitses Tallinnas: Võimukriis

5. osa: venelaste hind ja seitse päkapikku

6. osa: Jüri Mõis umbusaldus ja raudtee erastaja petis Sposato

7. osa: IRL bordellis ja Tõnis Palts

8. osa: Pakosta ja Palts rahade kuritarvitused

9. osa: skandaalid viivad lahkumiseni