Eestimaa Roheliste kadumine erakondade hulgast

Kõigil viimastel Riigikogu valimistel on esile kerkinud mõni uus partei aga ainult 1 erand on neist ka püsima jäänud. Eestimaa Rohelised kukuvad ilmselt 2011. valimistel Riigikogust välja või peavad ühinema mõne teise erakonnaga.

Meenutame uute parteide tulemist:

1999. Riigikogu valimistel oli selleks Eesti Reformierakond. Tema on ainsana jäänud püsima ka järgmiste valimiste järel ja isegi suurendanud oma positsiooni parlamendis.

2003. Riigikogu valimistel oli Vali kord (tähendas 1 kord valida saamist) ja Uus poliitika ehk Res Publica, mis pidas vastu 2 aastat valitsuses olemist ja selle järel liitus Isamaaliiduga ning kannab nüüd nime Isamaa ja Res Publica liit.

2007. Riigikogu valimistel oli uueks parteiks Marek Strandbergi näoga Eestimaa Rohelised. Esialgu saadi valitsusse puudli kohale palkamisega nõusse SDE kuid 2 aastat valitsuses olemist nakatasid nad reformitripperiga ja Riigikogus vähemusse jäänud valitsus ostab nüüd rohelistelt igaks olulisemaks hääletuseks lisahääli.

Eriti tähenduslikke märke Roheliste hääbumise kohta leiame aga nende üldkogu kirjeldustest. Kusjuures see Rapla saal oli sedavõrd tilluke, et isegi Keskerakonna Pärnu linna või Lasnamäe organisatsioonide koosolekutel on kohti vaja tunduvalt suuremale hulgale inimestele.

Kindel on vaid see, et erakonna senine mitteametlik liider Marek Strandberg sai lüüa, pääsedes uue juhatuse esialgsesse nimekirja alles eelviimasena. Mitmed Strandbergi toetajad jäid juhatuse nimekirjast üldse välja, selle asemel mahub esialgsesse nimekirja hulk uusi nimesid.

Roheliste erakonna pressi­esindaja jutust selgus, et mitmed neist võivad end juhatusest siiski taandada, kuna nad kandideerisid korraga erakonna eri kogudesse. Lõplik tõde peaks selguma paari nädala jooksul.

Rohelistele omase keerulise süsteemi järgi ei valita erakonna üldkogul partei esimeest. Sisuliselt sama rolli peaksid täitma kolm eestkõnelejat. Kes need on, pole samuti selge, nii nagu ei teata täpselt, kunas eestkõnelejad välja selgitatakse.

23. november 2009 EPL http://www.epl.ee/artikkel/483212

Sellest kirjeldusest saab selgeks, et erakondliku struktuurina on eestimaa Rohelised kaoses ja Mart Laari nõuniku ning rublamüügi osalise Marek Strandbergi rolliga erakonnas ei olda sugugi rahul.

Kirjutasin ka suvel Eestimaa Roheliste kaasamise ja valitsuse poliitika kohta, et rohelised puugid rahva rahakotis.

Eesti vajab loodust säästvaid poliitikaid ja algatusi aga selleks ei pea tegema eraldi erakonda. Looduse säilitamine ei saa olla ülesem inimeste vajadusest. Kui põlevkivi põletamisega võrreldes on tuumaenergia puhtam ja odavam, siis tuleb see jaam ka rajada, sest tuulikute või päikese paneelidega ei ole toime tulnud Eestis mitte ükski maja, rääkimata väiksemast asulast. Senikaua kui alternatiivse energia tootjate osa jääb alla 10 protsendi, ei ole nende olemas olul isegi mingit tähendust, sest füüsika seaduste tõttu läheb umbes 1/10 toodetud elektri energiast KADUMA ülekande liinides (elektritakistuse ületamise käigus tekkiva soojuse eraldumine õhku).

Marek Strandberg on ise rääkinud Narva soojusjaamade kohta, et sealsed protsessid on sedavõrd pika ajalise nihkega, et väljuva toodangu reguleerimine näites tuulegeneraatorite järgi ei olegi võimalik. Ta tõi näite, et kunagi ENSV ajal sattus sinna eksikombel põlevkivi asemel 2 ešeloni graniitkillustikku (2 x 40 vagunit, igaüks ca 40 tonni) ja need läksid ka kateldesse põletamiseks ja midagi ei märgatudki. Kui põlevkivi põletamise juurde sattub  3200 tonni mitte põlevat graniiti ja väljuva energia vähenemist ei märgata juhtpuldi näiturite pealt, siis võime vaid ette kujutada, kuivõrd tähtsusetu on tuulegeneraatorite roll. Muide, ükski generaator ei hakka iseseisvalt tuulest elektrit tootma vaid ka tema käitamiseks on vaja väikest voolu. Ma ei tea täpselt, kas see vool peab sinna lisanduma pidevalt kogu protsessi käigus või on seda vaja ainult käitamiseks aga igal juhul läheb seda tarbis.