Kohaliku omavalitsuse valimised

11 kuud enne valimisi on alanud paaniline parteide vaheline sagimine. Eesti kristlikud demokraadid ühinevad mingi teise erakonnaga. Rahvaliit ja SDE allkirjastasid ühiste kavatsuste paberi, et jõuda erakondade ühinemiseni. Eile tuli teade Eestimaa Roheliste viimase üldkoosoleku õigustühiseks kuulutamisest. Rahvaliit ja Rohelised on sisemiselt lõhki kistud, nende sisikond voolab välja ajakirjanike rõõmuhõisete saatel ja raipesööjad teistest parteidest valmistuvad korjuste tükikesi alla kugistama.

Eile õhtul esitles ETV Aktuaalne Kaamera Rahvaliidu poliitikute seast nende arvamusi, kes on vastu Karel Rüütli ja tema pooldajate suunale, mille eesmärgiks tundub olevat erakonna liitmine Sotsiaaldemokraatidega. Varem on Rahvaliit olnud konservatiivne erakond (“kaitse eesti krooni”) ja ilmselt see on järjekordne vaatus parempoolsete erakondade “jaga ja valitse” poliitikas. Selle eesmärgiks on vasakule kaldunud ja möödunud kevadel valitsuse reetnud SDE karistamine. Kui soovite, siis ka nende mürgitamine Rahvaliidu liikmetega. Ilmselt Keskerakond on nende seast mõistlikumad juba ära värvanud ja Karel Rüütli etendab käesoleval suvel 5 aasta tagust Keskerakonna kongressi ja sealset Jaan Kundla rolli. Nimelt 2005. toimus Keskerakonna kongress, kus Pensionäride ja perede erakond liitus Keskerakonnaga ja selle tookordne esimees Jaan Kundla andis sümboolselt üle paki üle tulijate allkirjadega. Kordan oma varem kirjutatut:

Osalesin tookord selle sündmuse juures delegaadina. Nägin, kuidas Kundla andis Rakvere Spordihallis pidulikult üle üsna paksu pataka liitumisavaldusi oma erakonna inimestelt, et need kantaks Keskerakonna ridadesse. Mäletan oma mõtet selle juures, et “nii näebki välja reeturlik juht,” kes müüs maha oma mõttekaaslased. Järnes Kadri Musta poolt liitumislepingu ette lugemine ja sealt jäi mulle meelde vaid 2 olulist asja. Esiteks olid kõik tingimused juba kokku lepitud ja kongressil jäi üle vaid see tagantjärgi kinnitada. See poleks väga erakordne ja sellega võiks ka leppida. Küll aga hakkas mulle vastu taoline punkt, mille järgi pensionäride erakonna esimees pidi saama Riigikogu valimiste nimekirjas koha esimese 15-ne hulgas. Jah, ma tean, et juudas oli jünger number 12 aga tunne oli täpselt samasugune. Need kaks asjaolu: liitumiskõneluste toimumine tagatubades ja Kundlale Riigikogu koha garanteerimine olidki need asjaolud, mis sundisid mind oma otsust langetama.

Hääletamine oli traditsiooniline ehk Enn Eesmaa pani hääletusele lepingu ja palus poolt olijatel sellest sedeli tõstmisega märku anda. Valimiskomisjonil oli üsna pikalt tööd, sest poolthäälte käsi oli kõik pingiread täis. Kui sellega oli valmis saadud, siis küsis Eesmaa rohkem moe pärast, et kas on vastu olijaid. Nüüd oli minu kord kätt tõsta. Heimar Lenk, vana korrespondent, tabas hetke ajaloolisuse muidugi ära ja klõpsis sellest hea hulga fotosid. Ma pole neid kahjuks tagantjärgi näinud ega veel vähem endale saanud. Kuid järgnev oli väga imelik. Nimelt ma olin 100 % kindel, et olin ainus vastu hääletaja, kuid ometigi ei saanud Tarmo Lausingu juhitud häälte lugemise komisjon tulemuse fikseerimisega esimesel korral hakkama ja palus liitumise vastu olijatel uuest käsi püsti tõsta. Ma olen käinud umbes tosinal Keskerakonna üritusel aga kunagi varem ei ole ma näinud, et hääletamist lastakse korrata, eriti veel olukorras kui visuaalselt on neid teise valikuga võrreldes erakordselt väha.

Nii pidigi Enn Eesmaa kordama, et kes on Pensionäride ja Perede erakonna ning Keskerakonna liitumise lepingule vastu, andku sellest uuesti märku käe tõstmisega. Teisel katsel said häälte lugejad tööga hakkama ja protokollist oli hiljem lugeda, et vastu hääletas 2 inimest. Ma olen 100 % kindel, et minu isikut kahekordistati, sest ilmselt oleks suhtarv 582 poolt ja 1 vastu tundunud imelikuna. Nii teatabki 21. augusti Ärileht, et Keskerakonna kongressil hääletas ühinemislepingu kinnitamise poolt 582 osalejat, 2 oli vastu ja 1 erapooletu.

Allikas: KOV.ee artikkel Jaan Kundla imbus kavalusega Keskerakonda

Me kõik teame, et Jaan Kundla osutus Riigikogus keskfraktsiooni nõrgimaks lüliks ja langes selle tõttu ka ajakirjanduse initseeritud rünnaku alla. Nimelt ta ütles omavahelises vestluses sõbralikuks peetud ajakirjanikule hinnangu oma üüriliste kohta aga ajakirjanik kasutas seda tsitaadina ning sellest puhkeski skandaal. Pean meenutama, et sõna värdjas tõi poliitiku sõnavarasse mitte 2008. jaanuaris Jaan Kundla, vaid 2005. aprillis Peep Aru ja Toomas Tein, kes kasutasid neid baaris VS neid korrale kutsuvate politseinike suhtes

Taltumise asemel hakkasid mehed politseinikke sõimama “miilitsateks”, “kuradi värdjateks” ja solvasid neid roppude sõnadega. Lisaks hooplesid nad endi riigikogulase staatusega, kuivõrd nad tundvat seetõttu politseijuht Robert Antropovit ja siseministrit.

12. aprill 2005 http://www.epl.ee/artikkel/289277

Kuid tagasi tulles Rahvaliidu saatuse juurde, siis ilmselt Villu Reiljan, Ester Tuiksoo ja nende punt võibki poliitikast eemale tõmbuda. Karel Rüütli saab 15. koha SDE Riigikogu valimiste nimekirjas. Tema kamraad Kajar Lember ilmselt ei saa midagi ja läheb ühiselamusse tagasi kartuleid praadima nagu me nägime teda 2007. Rahvaliidu reklaamklipis seda tegemas. Väga väike osa rahvaliidu liikmetest läheb üleüldse mõnda teise erakonda üle ja kõik alles jäänud parteid hoopis rõõmustavad, et said ühest konkurendist lahti.

Eestimaa Rohelised aga hääbuvad sisemiste vastuolude tõttu, sest nende ämmaemand Marek Strandberg ei andesta oma projektipartei teiste meeste tasku libisemist ja on valmis selleks isegi oma poliitilise poja tapma. Kahju ei sünni sellest projekti käivitanud parempoolsetele (IRL-ist), sest valitsusele toetuse andmisega on roheliste erakond oma missioon täitnud ja samuti ei nuta seda taga ükski teine konkurent. Nemad rajavad nüüd hoopis suurema õhinaga omale rohelisi kogusid ja toimkondi ja töörühmi. Vaid Peeter Jalakas võib tunda muret, et roheline erakond on kaaperdatud nende 2 Marek Strandbergi mahutusel tegutseva liikme poolt.

Mis puudutab mind, siis loodan jätkuvalt mõne uue poliitilise rühmituse tekkimisele ja olen valmis selles nii ajaliselt kui võimaluste piires ka kaasa lööma.