Kohaliku omavalitsuse valimised

Eesti Vabariigis on kallis ennast kaitsta fabritseeritud süüdistuste eest. See võib inimese isegai majanduslikult laostada kui tal pole võimalust maksta pool miljonit krooni advokaadile, et talle süüks pandavatest kahtlustest vabaneda kuni Riigikohtu otsuseni välja.

2. juunil 2011 tegi Riigikohus otsuse, millega kinnitas varasema ringkonnakohtu otsuse Pärnu abilinnapea Simmo Saar õigeks mõista talle KAPO poolt süüks pandud tegudes.

Sellega varises kokku poliitiliselt fabritseeritud protsess. Prokuröri agar ogarus läheb Eesti Vabariigile maksma Simmo Saare kaitsjale makstud tasu hüvitamise ehk kokku 519 101 krooni ja 20 senti (kehtivas vääringus 33 176 eurot ja 61 senti). Kes vastutab maksumaksja ees? Siseministeeriumi juhtis IRL-i minister Marko Pomerants, samuti on see partei tugevalt võidelnud korruptsiooniga ja seda mindi ka Pärnusse otsima. Otsiti väga hoolikalt ja suure innuga ning ühtegi kahtlust ei suudetud tõestada. Eesti Vabariigi politseid kasutati poliitilise relvana parteide vahelises võitluses.

Katkendid Riigikohtu otsusest

12. Süüdistuses KarS § 25 lg-te 2 ja 4 ning § 217² lg 1 järgi mõistis ringkonnakohus M. Viisitamme ja S. Saare õigeks seetõttu, et elektronkirja saatmist Pärnu riigihankekomisjoni liikmetele 30. juunil 2008 ei saa pidada KarS § 217² lg 1 koosseisule vastavaks teoks, kuivõrd e-kirja saatmine ei ohustanud linna vara. Süüdistatavad tegelesid üksnes kuriteo toimepanemise võimaluste väljauurimise ja selleks abinõude tarvitusele võtmisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KarS § 217² lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo katse eeldab, et usalduse kuritarvitamises süüdistatav isik asuks vahetult kahjustama teise isiku vara ja et käesolevas asjas ei saa elektronkirja saatmist pidada kuriteokatse alustamiseks KarS § 25 lg 2 tähenduses. Nii nagu kaudselt ohustavad õigushüvesid igasugused süütegusid ettevalmistavad käitumisaktid, võis ka OÜ R hankepakkumust puudutavaid küsimusi sisaldava elektronkirja saatmine 30. juunil 2008 ohustada Pärnu linna vara üksnes kaudselt. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et e-kirja saatmise ja riigihankemenetluse võitja väljavalimise vahelisse aega jäid mitmed olulised vaheetapid. Nii pidid riigihankekomisjoni liikmed kõigepealt koostatud küsimused läbi lugema ja otsustama, kas neid OÜ-le R esitada. Esialgu otsustatigi jätta küsimused kui mitteolulised esitamata. 7. juulil 2008 saatis riigihankekomisjoni liige J. A. siiski küsimusi sisaldava e-kirja OÜ-le R. Seejärel pidi riigihankekomisjon võtma seisukoha OÜ-lt R saadud vastuste osas. Viimaks toimus riigihankekomisjoni 22. juuli 2008 istungil arutelu, kus otsustati hankepakkumuse võitjana kvalifitseerida OÜ R. Sedavõrd pikk erinevatest etappidest koosnev sündmusteahel ei anna alust tõdemuseks, et elektronkirja ärasaatmist S. Saare poolt 30. juunil 2008 saab pidada KarS § 217² lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise alustamiseks, kuivõrd selle teoga loodud oht Pärnu linna varale võis olla üksnes vähene ja kaudne. Seega ei saa kõneleda vahetust süüteo toimepanemise alustamisest KarS § 25 lg 2 mõttes.

16. S. Saare kaitsja A. Pilv palub kaitsealusele välja mõista kogu tema poolt senise kriminaalmenetluse käigus kaitsjale makstud tasu – 498 701 krooni ja 20 senti maakohtus ja 20 400 krooni ringkonnakohtus ehk kokku 519 101 krooni ja 20 senti (kehtivas vääringus 33 176 eurot ja 61 senti). Kriminaalkolleegium nõustub prokuratuuriga, et õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine ei tähenda automaatselt seda, et kogu kaitsjatasu jäetakse riigi kanda. Riigi kanda jääb üksnes kaitsjatasu, mis ei ületa mõistlikku ulatust. Praegusel juhul on ringkonnakohus aga leidnud, et kaitsja ei ole teinud põhjendamatuid kulutusi, kaitsja tasumäär on mõistliku suurusega ja tema teenus kvaliteetne. Sellisel seisukohal olles ei saanud ringkonnakohus jätta kaitsjatasu osaliselt süüdistatava enda kanda ja seetõttu tuleb S. Saare poolt kaitsjale makstud tasu lugeda mõistliku suurusega kaitsjatasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ning jätta KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

18. S. Saare kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada S. Saarele ka kassatsioonimenetluses kaitsjale makstud tasu 3640 eurot. Taotlusele lisatud dokumentide kohaselt moodustub see summa järgnevalt: kassatsiooni koostamine (1237 eurot ja 60 senti), vastuse koostamine prokuröri kassatsioonile (1154 eurot ja 40 senti) ja ettevalmistused Riigikohtu istungiks ning osalemine istungil (1248 eurot). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on süüdistataval õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes lõplikult õigesti esimese astme kohtus ja ta on kohustatud hüvitama üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22 ja 23. märtsi 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-6-11, p 21). Tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 1 tuleb aga süüdistatavale hüvitada üksnes mõistliku suurusega kaitsjatasu. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta nt kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu, samuti õigusabikulude suurust, mis on seotud ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise ning kassatsioonimenetlusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22). S. Saare kaitsja kassatsioonis vaidlustati ringkonnakohtu otsus üksnes seoses menetluskulude väljamõistmisega. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei olnud menetluskulusid puudutava kassatsiooni koostamine sedavõrd keerukas ja töömahukas, et selle eest praegusel juhul küsitavat tasu saaks lugeda mõistlikuks. Samuti tuleb tasu mõistliku suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse asjaolu, et kassaatori vastus prokuröri kassatsioonile kattub olulises osas kaitsja poolt varasemas menetluses väljendatud seisukohtadega. Seetõttu leiab kolleegium, et taotluses nimetatud 3640 eurot ei ole käesolevas asjas kaitsjatasuna mõistliku suurusega ja sellist summat ei saa täies ulatuses süüdistatavale hüvitada. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kassatsioonimenetluses S. Saare poolt kaitsjale makstud tasust mõistlik KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes 2500 eurot, mis tuleb süüdistatavale hüvitada.

http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222535119

See postitus on pandud rubriiki “laarikud tegutsevad” sest nende kontsentratsioon Eesti Vabariigi politsei seas on märgatav ja nende kasutamine poliitilises võitluse leidnud kinnitust.